Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Inimesed ei usu ühtegi reklaami

    Ükski terve mõistusega inimene ei usu reklaamidesse, kuid paljud reklaamikriitikud arvavad vastupidi. Inimesi kujutatakse kui arutuid lemminguid, kes pimestatuna reklaami võltshiilgusest sööstavad ühest poest teise, kulutades oma vaevaga teenitud kroone tarbetute kaupade peale. Reklaamiagentuuri, reklaamijat (s.o agentuuri klienti) ja meediakanalit (nt ajaleht) peetakse monoliitseks salakavalaks vaenlaseks, kes, kasutades salajasi nõkse, manipuleerib inimmasside teadvuse ja alateadvusega, eesmärgiks tekitada kunstlikke vajadusi ning rahuldamatut tarbimiskirge. Ometi ma väidan: inimesed ei usu reklaami.
    Teisisõnu, me ei usu, et Robert De Niro on kurjategija või kasiinopidaja, kuid vaatamata sellele tarbime filme naudinguga. Samuti suhtutakse reklaami. Näiteks kohupiimakreem Emma reklaamis kasutas Division pehmet jänkut (sic!). Ja me ei uskunud, et kohupiimakreem on sama armas ja pehme kui jänku, vaid jänku oli elemendiks, mis muutis reklaami tarbitavaks ja tekitas positiivseid emotsioone.
    Kriitikud eeldavad, et eksisteerib massiinimene. Küsiksin, kus see massiinimene elab. Ei teie ega minu tutvusringkonnas massiinimesi pole. On ainult erinevad inimesed oma rõõmude ja muredega. Mis annab siis alust arvata, et kuskil need massiinimesed ikkagi elavad? Ei olegi mingit alust, sest massi kui sellist ei ole. Reklaamijad teavad seda ammu -- reklaami võib avaldada massimeedias, kuid ostuotsuse teeb iga inimene eraldi.
    Massi olemasolu eeldus tuleneb teisest, alati vaikimisi õigeks peetavast eeldusest: inimkond jaguneb reklaami suhtes kaheks -- ründajad ja ohvrid. Ründajateks on suurfirmad ehk kapitalism -- kõikjal olev, kõike suutev piiramatute ressurssidega koletis, kes suudab alati ja igas olukorras saada, mida tahab. Ohvriks on petetud rahvas, kes võitleb oma kunstlike vajadustega ja käitub nagu lambakari, keda ühelt murulapilt teisele aetakse ja vahetpidamata pügatakse.
    Jättes need ja ka teised vigased eeldused kõrvale, oleks võimalik kritiseerida reklaami positsioonilt, mis aitaks parandada reklaamide taset.
    Mõni aeg tagasi oli reklaami tarbimine tähtis perekondlik sündmus. Nädal lõppemas, koguneti Reklaamiklubi vaatama. Reklaami tarbiti hea meelega, vaatamata sellele, et poes suurt midagi polnud. Saate lõpus naeris Sulev Nõmmik koos kõigi vaatajatega kogu reklaaminduse üle.
    Ning veel: Põhja-Eesti elanikkond tarbis pikki aastaid Soome TVst reklaame, omamata mingit reaalset võimalust reklaamitavat tarbida.
    Umberto Eco väidab, et kättesaamatu kauba reklaam mõjub revolutsioonile õhutajana. See on tõenäoline, kuna reklaam ei tekitanud soovi Soome TVd keelata, vaid ühiskonda muuta.
    Eesti inimene on meedia suhtes skeptiline. Nõukogude ajal oli meedia ülesanne panna inimesed uskuma sotsialismi võidukäiku. Kuivõrd see õnnestus? Sellest ajast on pärit veel kaks seisukohta, mis välistavad reklaami uskumise: lehed valetavad ja seda, mis tegelikult toimub, niikuinii ei öelda.
    Inimesed, teie ja mina nende hulgas, tarbivad reklaami. Kui reklaam huvitab või intrigeerib, oleme nõus sellele oma aega pühendama. Reklaamitegijad üritavad tekitada inimeses emotsioone ja siis palvetavad lootuses, et emotsioonid kanduvad üle samuti reklaamitavale kaubale.
    Kokkuvõtteks tahaksin öelda, et kindlasti on reklaamitegijate hulgas lolle, kes arvavad, et nad on kõikvõimsad «inimhinge insenerid». Ärgem pangem siis neile seda väga pahaks. Ühel päeval nad taipavad.
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Balti börsid lõpetasid kvartali tõusupäevaga
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Balti koondindeks Baltic Benchmark sulgus kvartali viimasel kauplemispäeval 0,08% plusspoolel, jäädes kvartaliga siiski miinusesse.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Eestis tegevuse müünud lihatootja loobus ka Rootsi ärist
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.
Möödunud suvel Eesti Rakvere lihakombinaadi müünud Soome toidutootja HKScan on nüüd ära müünud ka tegevuse Rootsis.