19 august 1996

ASi Helger pankrotihaldur kahandab võlanõudeid

Andres Rüütel leiab oma kirjalikus vastuses, et kuna Dagosent polnud krediidiasutus, siis puudusid tal õigused laenult intressi nõuda.

Rüütel tugineb ENSV tsiviilkoodeksi paragrahvile 274 ning möönab, et ebaseaduslikult sissenõutud intresside saamise tõttu võlgneb hoopiski Dagosent Helgerile 22 706 krooni.

Hiiumaal tegutseva ASi Dagosent tegevdirektor Arnold Ström märkis, et tema firmal, mis 1994. aastal laenas ASile Helger 400 000 krooni 30protsendilise intressiga, jäi Helgeri pankrotistumise tõttu saamata 72 189 krooni.

Strömi sõnul otsustati tänavu kevadel pankrotistunud Helgerilt kogu summa sisse nõuda.

«Ma tean, et Hiiumaal oli 3--4 firmat, kellele pankrotihaldur intresse ei arvestanud,» möönis Ström. «Millegipärast ei ole nad aga protestinud, kuigi mõni kaotas mitmeid sadu tuhandeid.»

Rüütli kinnitusel on tegu täiesti tavalise nõuete tunnustamise vaidlusega, milles tema teeb oma tööd.

«Oi, issand, tulgu vaielgu kohtus, ärgu lehe kaudu õiendagu,» lausus ta.

Advokaat Tiit Vajak möönis, et ENSV-aegset seadusesätet ei ole tänini muudetud ega tühistatud, mistõttu on pankrotihalduril võimalus intresse nõuete hulka mitte arvata.

Ometi pole riigikohus perioodil 1993--1996 selliseid vaidlusi arutanud. Vajaku hinnangul annavad kaudse õiguse lisada intresse laenulepingusse tulumaksuseadus ja raamatupidamisseadus. «Mind ennast ka huvitab, mis otsuse riigikohus selle asja puhul teeb,» ütles ta.

AS Helger läks pankrotti tänavu märtsis. Kui esialgu oli ettevõttele võlanõudeid esitatud 11,1 miljoni krooni ulatuses, siis tänu intresside mittetunnistamisele on õnnestunud pankrotihalduril võlanõudeid vähendada 6,9 miljoni kroonini.

Hetkel kuum