19. august 1996
Jaga lugu:

Hüpe spordist kindlustusse

Kunagine tippsportlane tunneb end kindlalt kindlustusseltsi eesotsas

«Tiit ei taha endast eriti rääkida,» ütleb üks Pahapilli töökaaslane Salvast. Enne Moskvas toimunud olümpiamänge maailma kõrgushüppajate paremikku kuulunud Pahapill arvab, et omal ajal tuli kõiksugu intervjuusid anda piisavalt. Salvas on Pahapill avalikkusega suhtlemise veeretanud kindlustusseltsi teise suuraktsionäri Toivo Voidi peale.

Lühikest kasvu, veidi jässakas Voit on üle kahe meetri pika Pahapilli kõrval nagu murumuna, leiab üks konkurent. Voidi jaoks on Pahapilli poolt hüpatud 2.24 nii suur number, et ta on seda enda sõnade kohaselt Pahapilli käest «mitu korda üle küsinud».

2.24 oli NSV Liidu ajal suurmeistri norm, mille ületamist ihkasid paljud. Pahapillile tuli Eesti meistritiitleid kõrgushüppes kokku kolm, hüpatud Eesti rekord oli tolle hooaja maailma viieteistkümne parema hulgas.

Olümpiavõitu siiski ei tulnud. «Ju siis ei teinud õiget valikut,» lausub Pahapill. 1972. aastal kõrgushüppes olümpiavõtjaks tulnud Jüri Tarmaku treener kutsus tollal 19aastast Pahapilli enda juurde Leningradi harjutama, kuid Pahapill ei läinud.

«Ei kujutanud ette, et kolin Venemaale elama,» räägib Pahapill, kes pidas paremaks jääda Eestisse ja lõpetada TPIs majandus. Pärast spordist loobumist jätkus Pahapilli töömehetee ETKVLi koondises Auto.

Salva Kindlustuse loomine oli Hansapanga ühe asutaja Tõnu Laagi idee. Algselt said Salva Kindlustuse aktsiapakist võrdse 21protsendilise osaluse Tõnu Laak, Toivo Voit ja Tiit Pahapill. Ülejäänud aktsiad jagunesid mitme väikeaktsionäri vahel.

Pahapill kohtus Laagiga Pärnus ühte restorani tegema asudes, mis tegutseb siiani. Hiljem panid mehed pead kokku ja asutasid Salva Kindlustuse. Laagist sai juhatuse esimees, Pahapillist tema asetäitja.

Peagi tekkisid aga kolmiku sees pinged. 1994. aasta detsembris hääletasid teised Salva aktsionärid eesotsas Voidi ja Pahapilliga Laagi juhatuse esimehe kohalt maha. Hiljem ostsid Voit ja Pahapill ka Laagile kuulunud aktsiad tagasi.

«Niipalju ma küll ei teeninud, et võiks elu lõpuni ära elada,» kommenteerib Laak, kelle hea sõber Rein Kaarepere arvab koguni, et Salva oli Laagi elutöö. «Ta oleks võinud alguses võtta ka 51 või 100 protsenti aktsiatest,» kinnitab Kaarepere, kes on kurb, et Pahapill ja Voit tema sõbra ukse taha jätsid.

Pahapill räägib, et pärast Laagi lahkumist Salvast tegi Voit talle ettepaneku hakata juhatuse esimeheks. «Mina nõustusin,» sõnab Pahapill, ja kogutud preemiate mahult kolmandaks tõusunud Salva juht on rahul.

Tippsportlase pingelist ja treeninguterohket elu elanud Pahapill tegutseb agaralt Salva raha liigutamisega ning peab seda vastupidi Eesti tipp-ärimeeste seas populaarsust võtnud golfile huvitavaks. «Minu arust on see igav mäng,» lausub Pahapill, kes on kogenud tippspordi kõditavat närvipinget.

Tiit Pahapill on Toivo Voidiga töölõigud kindlustusseltsi juhtimisel omavahel ära jaganud. Kui paar aastat tagasi pandi Salvale süüks, et selts venitab hüvitiste maksmisega, siis läks see Voidi kapsaaeda. Nüüd on Salval tekkinud vaidlus kindlustusinspektsiooniga aktsiakapitali suurendamise meetodites, see on Pahapilli mängumaa.

Kindlustusinspektsiooni peadirektori kohusetäitja Terje Võrk asja tuuma eriti kommenteerida ei taha. Soovitab vaid Salva juhi enda käest asja kohta selgust saada, kuid on veendunud, et kurjustamiseks on põhjust.

Pahapill kinnitab, et fondiemissiooni teel aktsiakapitali tõstmist on pidanud audiitorfirma KPMG täiesti seaduslikuks. Nimelt ostis Salva juhatuse otsusel Pärnu maantee alguses väliseestlaselt temale tagastatud maja 9 miljoni krooni eest.

Täna hindab Pahapill maja bilansilisest väärtusest, 17 miljonit krooni, veelgi kõrgemaks ega saa kuidagi aru, miks see kindlustusinspektsioonile ette jääb.

Varem «suure kodumaa» risti ja põiki läbi sõitnud Pahapill pole sellel aastal kordagi välismaal käinud. «Meil ei ole nii, et ainult Voit ja Pahapill sõidavad, kui mingi koolitusseminar on,» lausub Pahapill. Ja lisab, et püüab kõiki Salva meeskonna liikmeid jõudu mööda harida. «Salva tulemuslik areng on meeskonna jõupingutuste vili,» ütleb ta.

Võõramaised edasikindlustusseltsid korraldavad Eesti kindlustusseltsidele pidevalt koolitusseminare, kus eestlastel jääb vaid kohalesõidu vaev. Eelmisel aastal ja varem on Pahapill end pidevalt harimas käinud.

1989. aastal kogus Tallinna kõrgema kommertskooli juht Madis Habakuk Eesti tärkavast äriilmast kokku grupi helgemaid võrseid ja viis nad Kanadasse koolitust saama.

Koos Tallinna Panga juhatuse esimehe Guido Sammelselja, Seesami peadirektori Toomas Abneri jt-ga oli kaasas ka Tiit Pahapill. Tollal küll veel ETKVLi koondises Auto töötades.

Eneseharimist ja pidevat täiendamist peab Pahapill väga tähtsaks. Sportliku deviisi «Kiiremini! Kõrgemale! Tugevamini!» pole Pahapill unustanud. Lisaks kõrgushüppele ja kindlustusele tegeles ta vahepeal ka BMWde importimisega, olles üks ASi ASC aktsionäridest. Nüüd on ta oma osaluse autofirmas juba maha müünud. Kuna Salvas on Pahapill saanud huvitava kogemuse kindlustusest, kavatseb ta lähemal ajal selle juurde ka jääda.

Jaga lugu:
Hetkel kuum