Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Algab sajandiprojekti juhtimine
Vastab TSM Investeeringute ASi juhatuse esimees Einar Vettus
Operaatorfirma kujutab endast maa-ala hoonestuse koordineerijat, kes tegutseb linnavalitsuse nimel. Meie pakkusime operaatorfirma tasuks kogu linnavalitsusele laekuvast summast kuus protsenti. Raha saab linnavalitsus peamiselt maa-alale hoonestusõiguste müümisest.
Ehitiste rajamist sadamapiirkonda korraldab finantseerija ja sellest rahast operaatorfirma mingit protsenti ei saa.
Kuidas sadamapiirkonnas tehtavad tööd ja ülesanded linnaga jagatakse, pannakse kõik lõplikult paika operaatorlepingus.
Üheks suuremaks ülesandeks on sadamapiirkonda kommunikatsioonivõrkude rajamine. Trasside ja kommunikatsioonivõrkude ehitamise finantseerimine pannakse paika operaatorlepinguga. Mujal maailmas on tavaks, et nende ehitamist teostavad riigi- või munitsipaalettevõtted, kes neid haldavad ja kes nad omavahenditest välja ehitavad.
Ka trasse ja kommunikatsioonivõrke saab nimetada kinnisvaraobjektideks. Minu meelest ei ole kindlamat investeeringut kinnisvarasse kui omada elumajade juurde minevaid kanalisatsiooni- või veetrasse. Nad on eluliselt vajalikud -- ilma nendeta ei saa maja eksisteerida.
Selle jätan ma esialgu enda teada.
Abilinnapea Jaak Saarniidu ütlustel nõuab kogu sadamapiirkonna hoonestamine 2,5--3 miljardit krooni, trasside ja kommunikatsioonivõrkude rajamine 400--600 miljonit krooni ja projekti käivitamine 400 miljonit krooni. Enne detailplaneeringu lõplikku kinnitamist ja kalkulatsioonide tegemist mina mingisuguseid hinnanguid projekti maksumuse kohta välja käia ei taha.
Loodetavasti moodustavad investorid suuremate kruntide hoonestamiseks konsortsiume, kes hoonestusõiguse ostavad, hooned valmis ehitavad ja siis klientidele välja rendivad või maha müüvad.
Elus on kõik võimalik, kuid ma tahaks loota, et seda ei juhtu.
TSM Investeeringute ASi aktsiad kuuluvad ASile Tugvet ja BCI Kaubanduse ASile, kellele kuulub ka kogu ehitusfirma EKE Merko aktsiakapital. ASi Tugvet aktsiad kuuluvad inglise firmale Moriceli International Holding Co ja minule. Kes on Moriceli International Holding Co aktsionärid, ei ole minul õigus avaldada.
Olenemata igasugustest omandisuhetest hakkavad konkursid hoonestusõiguste omandamiseks toimuma seaduste järgi ja kellelgi mingeid eeliseid ei ole.
Kahtlemata mõjutab meie projekt teisi Tallinna kinnisvara arendusprojekte ja nende käivitamist. Kuid samas peab märkima, et kasutamata krundid Tallinna kesklinnas on tühjalt seisnud juba pikka aega.
Momendil ma teist samasugust rajooni Tallinnas ei näe. Võib-olla kujuneb selliseks piirkonnaks tulevikus Kopli poolsaar -- kuid praegu on seal ehitamisel lahendamist nõudvad probleemid suuremad.
Meie pakkumusele andsid finantsgarantii Tallinna Pank, Eesti Ühispank ja Saksa firma SKT GmbH. Ühispanga ja SKT GmbHga on meil juba pikaajaline koostöö ja Tallinna Pangas käisime oma projekti tutvustamas.
35 päeva, mis oli võistupakkumise esitamiseks ette nähtud, oli siiski vähe ja kõikides pankades me oma projekti tutvustada ei jõudnud. Ideekonkursist sadamapiirkonna maa-aladele saime teada Õhtulehe kuulutusest.
Kui konkursiks ettevalmistamiseks oleks rohkem aega antud, oleks esitatud tööd muidugi täiuslikumad olnud.
See sõltub sellest, kui kiiresti Tallinna linnavalitsus detailplaneeringu kinnitab. Peale seda hakkame korraldama konkursse hoonestusõiguse omandamiseks. Mingid tööd algavad kindlasti juba järgmisel suvel.
See sõltub detailplaneeringu aluseks olevast lähteülesandest, mille linnaplaneerimisamet peab kõigi osapooltega kooskõlastama. Ma siiski loodan, et detailplaneeringu avalikustamisel suuri vaidlusi ei teki.
Samuti tahaks loota, et eesolevad valimised linnaplaneerimisameti tööd ei sega ja et palgatöölistest linnaametnikud poliitikaga tegelema ei hakka. Järjepidevus planeerimistöös peab igal juhul säilima.
Mida nendel konkurssidel arvestatakse, pannakse paika operaatorlepinguga.
See sõltub detailplaneeringust.
Meie arvestuste kohaselt ligi viie aasta pärast, kuigi on selge, et kõik ehitustööd selleks ajaks ei lõpe.
Kogu nõudlust büroo- ja kaubanduspindade järele Tallinnas sadamapiirkonna hoonestamine siiski ei täida. Võrreldes teiste kinnisvaraprojektidega, mis Tallinnas lähiajal käivituvad, on meie projekti puhul asend parem. Paljud bürood kaaluvad praegu võimalusi oma kontorid kesklinnast välja viia.
Läbirääkimised seisavad alles ees. Kui nad esitavad detailplaneeringu koostamiseks mingisuguseid nõudmisi, siis tuleb need ettepanekud läbi arutada ja operaatorlepingus sätestada.