27 august 1996

Oma töötajad petavad

Audiitorfirma KPMG uurimuse kohaselt langeb kaks kolmandikku pettusjuhtudest firmade oma töötajate arvele.

Viimastel aastatel on petmise ning usalduse kuritarvitamise juhud kogu maailmas sagenenud -- Suurbritannias viimase aastaga koguni 52 protsenti. Maailma mastaabis petetakse majanduselt välja ligemale 13 miljardit krooni aastas, ning see on vaid see osa, mis on teada. Tegelik summa on tõenäoliselt suurem.

Audiitorfirma KPMG, kes igal aastal avaldab «pettusebaromeetri», näeb peapõhjusena auke majanduse juhtimisstruktuuris. Majandusliku languse aeg on kaotanud keskastme juhtide kihi, mistõttu on rohkem võimalusi tegutseda järelevalveta. Euroopas avastatakse vaid 34 protsenti pettusjuhtudest ettevõttesisese kontrolli tulemusel. 32 protsenti avastatakse töötajatelt saadud vihje peale, 25 protsenti tuleb avalikuks juhuslikult.

KPMG on koostanud kümnepunktilise loetelu kõige tavalisematest ohusignaalidest. Kui mõnel töötajal on allhankijatega väga head suhted, talle korraldatakse uhkeid reise ja kulukaid lõunaid, on põhjust uurida, kas tegemist pole pististega. Samuti on kahtlane, kui töötaja või ülemus on tööl hommikust õhtuni puhkust lubamata, ilma et tulemused sellest nähtavalt paraneksid. Petis kardab, et ta äraoleku ajal paljastatakse.

Ilmne märk pettusest on ka üle võimete elamine.

Sageli esineb pettust majandusraskustes firmades, kus töökohad on ohus. Petis on sageli kibestunud töötaja, kes leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud.

Samuti on kahtlane, kui ühe töötaja tulemused on hiilgavad, samas kui ülejäänud osakond paigal tammub. Petised ei hooli eeskirjadest ja reeglitest ning otsivad tulemuse saavutamiseks kõrvalteid.

Ka ülemusel, kes pidevalt väidab, et alluvatel pole ühe või teise asjaga pistmist, võib olla midagi varjata.

Alati ei tähenda need märgid veel pettust, kuid alati on kasulikum kontrollida. DN

Hetkel kuum