• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Oma töötajad petavad

    Audiitorfirma KPMG uurimuse kohaselt langeb kaks kolmandikku pettusjuhtudest firmade oma töötajate arvele.
    Viimastel aastatel on petmise ning usalduse kuritarvitamise juhud kogu maailmas sagenenud -- Suurbritannias viimase aastaga koguni 52 protsenti. Maailma mastaabis petetakse majanduselt välja ligemale 13 miljardit krooni aastas, ning see on vaid see osa, mis on teada. Tegelik summa on tõenäoliselt suurem.
    Audiitorfirma KPMG, kes igal aastal avaldab «pettusebaromeetri», näeb peapõhjusena auke majanduse juhtimisstruktuuris. Majandusliku languse aeg on kaotanud keskastme juhtide kihi, mistõttu on rohkem võimalusi tegutseda järelevalveta. Euroopas avastatakse vaid 34 protsenti pettusjuhtudest ettevõttesisese kontrolli tulemusel. 32 protsenti avastatakse töötajatelt saadud vihje peale, 25 protsenti tuleb avalikuks juhuslikult.
    KPMG on koostanud kümnepunktilise loetelu kõige tavalisematest ohusignaalidest. Kui mõnel töötajal on allhankijatega väga head suhted, talle korraldatakse uhkeid reise ja kulukaid lõunaid, on põhjust uurida, kas tegemist pole pististega. Samuti on kahtlane, kui töötaja või ülemus on tööl hommikust õhtuni puhkust lubamata, ilma et tulemused sellest nähtavalt paraneksid. Petis kardab, et ta äraoleku ajal paljastatakse.
    Ilmne märk pettusest on ka üle võimete elamine.
    Sageli esineb pettust majandusraskustes firmades, kus töökohad on ohus. Petis on sageli kibestunud töötaja, kes leiab, et teda on ebaõiglaselt koheldud.
    Samuti on kahtlane, kui ühe töötaja tulemused on hiilgavad, samas kui ülejäänud osakond paigal tammub. Petised ei hooli eeskirjadest ja reeglitest ning otsivad tulemuse saavutamiseks kõrvalteid.
    Ka ülemusel, kes pidevalt väidab, et alluvatel pole ühe või teise asjaga pistmist, võib olla midagi varjata.
    Alati ei tähenda need märgid veel pettust, kuid alati on kasulikum kontrollida. DN
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Investori kogemus: kriisiks valmistumisel võib kaotada palju rohkem
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Investor ja riigikogu liige Toomas Kivimägi on pea 25 aasta pikkuse investeerimiskogemusega ning ta on õppinud, et kriisides tuleb säilitada külma närvi ning selleks valmistumisel võib kaotada palju rohkem.
Raadiohommikus: ärikinnisvara trendidest ja IT-sektori tööjõuprobleemidest
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
US Real Estate'i juhatuse esimehe Aavo Kokaga räägime ärikinnisvara trendidest ja sellest, kui oluline roll on COVIDiga võitluses ruumide ventilatsioonil.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.