• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Valga jõusöödakontsentraadi kvaliteet kahtluse all

    «Nende kontsentraat tehakse taimsest valgust, seetõttu kannatab sööda kvaliteet,» lausus Tilk pärast tutvumist Provimi retseptidega. Tema sõnul kasvavad loomad loomse proteiiniga, loomset valku aga Valgas kontsentraadile ei lisata.
    «Põhimõtteliselt on see kliendi petmine,» väitis Tilk.
    «Ma ei oska seda kommenteerida,» lausus Provimi Valga juhataja Andrus Audova konkurendi kriitika kohta. «Ma ei tea, kas Provimi komponendis on loomne või taimne valk.»
    Eelmisel kuul esimesena Eestis jõusöödakontsentraati tootma hakanud Provimi Valga AS loodab aasta lõpuks jõuda kuue miljoni kroonise kuukäibeni. AS Pomes, kes seni on tegelenud peamiselt Taani söödakontsentraatide müügiga Eestis, plaanib ka ise paari kuu jooksul alustada jõusöödakontsentraatide tootmist Pärnumaal.
    Andrus Audova sõnul müüb ettevõtte üks omanikfirma Provimi B. V. Hollandist Eestisse ainult üht kontsentraadi komponenti, ülejäänud komponendid lisatakse Eestis. Firma väljastab kolme sorti söödakontsentraate: täisspekter sigadele, munakanadele ja lüpsilehmadele.
    Audova märkis, et Provimi Valga tegevus käivitus tänu kahe riigi vahelisele koostööprojektile. Provimi B. V. investeeris tehasesse kolm miljonit krooni, Eesti riik andis ettevõttele eelmise aasta lõpus tagastamatu abina miljon krooni.
    Esialgu toodetakse tehases 50 tonni jõusöödakontsentraati kuus, tehase võimsus äriplaani järgi on kuni 15 000 tonni toodangut aastas. Ühe tonni kontsentraadi realiseerimishind on 4000--6000 krooni.
    Provimi Valga ASi aktsiakapitalist kuulub 60 protsenti ASile Valga Terko ja 40 protsenti Provimi B. V.-le.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.