1. september 1996
Jaga lugu:

Bluffijad kahjustavad tõsiste firmade mainet

Mis erinevus on kinnisvara hindamise aktil ja meditsiinilisel diagnoosil?

Tegelikult ei olegi. Kinnisvara hindamisakti võib võrrelda hinnatava kinnisvara (nii majandusliku kui ka füüsilise) tervisliku seisundi fikseerimisega.

Diagnoos peab olema täpne, vastasel korral kaob selle mõte.

Kujutagem ette klienti, kes tuleb hinge vaakudes arsti(spetsialisti)juurde ja tellib täiesti terve inimese diagnoosi või tellib tervena endale sinise lehe. Praeguses arenguetapis on kinnisvarafirmade spetsialistide nagu arstidegi hulgas sinise lehe väljakirjutajaid.

Klientides pole tekkinud täielikku usaldust ei arstide ega kinnisvara hindajate vastu just bluffijate tõttu.

Meditsiinis on välja töötatud Hippokratese vanne, mis kohustab arsti andma kliendile viivitamatult objektiivset arstiabi.

Hindajate Hippokratese vandeks võib (praegu veel) pidada hindaja südametunnistust ja Eesti kinnisvara hindajate ühingu välja antud heade tavade koodeksit.

Antud hetkeks on välja kujunenud väikesed ja suured bluffijad hinnatava kinnisvara jaoks.

Väikeseks bluffijaks loetakse kinnisvarafirmat, keda pangad ei soovita, aga kui klient selle kinnisvarafirma hindamisaktiga panka läheb, võib hinnang läbi minna.

Pangad ei soovi oma klientidele lisakulutusi ja tavaliselt ei lase seda kinnisvara uuesti hinnata, vaid püüavad ise mingi seisukoha võtta.

Suurteks bluffijateks nimetatakse kinnisvarafirmasid, keda pangad ise soovitavad, kuna nad on tuntud ja pankadel ei ole nendega «eriti palju» probleeme olnud.

Kui me jälgime kinnisvaratagatisega laenu «hapuks minemise» tõenäosust, siis võib väita, et väga vähesed laenude tagatiseks minevad kinnisvarad tulevad kinnisvarafirmadesse müügiks tagasi.

Lisaks sellele on lihtsate objektide (korterite või eeslinnarajoonide eramute) osakaal hindamisaktides üle poole. Samuti ei bluffita iga objekti puhul.

Järelikult, riskantseid objekte, mis võivad suure tõenäosusega müügiks tagasi tulla, on väga vähe.

Ühel ilusal päeval saadetakse pangast ülehinnatud objekti müügiavaldus.

Väikesed bluffijad vabandavad ennast välja, et nad ei arvestanud seda ja teist tegurit (kuigi hindamisaktis pole sellest juttugi).

Väikeste bluffijate nimed ei jää piisavalt hästi meelde, kuna nende aktid on enamuses kõik korterite või äärelinna eramute aktid, millest tulenev kahju ei ole pangale märkimisväärne.

Suured bluffijad katavad väiksemate objektide müügihinna ja hindamistulemuste vahe oma vahenditest. Kui on tegemist suuremate objektidega juhtunud «ebatäpsustega», mis sageli on mitmekordsed ja mida piisavalt palju ilmsiks tulnud, siis vaikitakse kinnisvarafirma ja panga vahel tekkinud «arusaamatus» kõrgemal tasemel maha.

Samuti ei ole kuulnud, et sarnaste «ebatäpsuste» eest oleks kinnisvarafirmapoolne kindlustusfirma kahjusid kandnud või mõnda kinnisvarafirmat, vastupidiselt arstidele, kohtu alla oleks antud.

Kliendil on täielik õigus nõuda oma objekti müüki vastavalt pandud diagnoosile.

Bluffijate äratundmiseks (kui selleks soov on) ei ole vaja tähelepanu pingutada. Tavaliselt ei ole bluffijatel konkreetset hinnakirja ja akti kätte saades viidatakse tundmatule hinnakirjale, muutuvale tasuprotsendile või hindamise käigus tekkinud raskustele. Bluffijad armastavad turuhinna üle kaubelda ja kauplemise käigus lisatasudele vihjata.

Bluffijatel on kergem tegutseda väljaspool Eesti kinnisvara hindajate ühingut. Bluffijatel puudub (on ka erandeid) kinnisvarafirma hindamiskomitee vastutus, kuna seda tarbetut kolleegiumi pole lihtsalt neile vaja.

Rõõm üle turuhinna hinnatud objektist võib osutuda lühikeseks, kuna panga spetsialistidel on ka endal mingi ettekujutus turuhindadest ja lõpuks tuleb kliendil maksta ka korraliku hindamisakti eest.

Lisaks kulutab klient tarbetult aega, aga aeg on krediidi saamise tingimuste üks tähtsamaid näitajaid.

Sooviks klientidele ja pankadele palju edu bluffijate äratundmisel.

Jaga lugu:
Hetkel kuum