Kas kohtuniku selline teguviis oli põhjendatud?

Seaduse järgi on kohtul tõepoolest õigus peatada kas teatud tegevus või siis teatud õigusakti toime, millele on esitatud kaebus. Formaalselt oli kohtuniku käitumine antud juhul seaduslik.

Tegemist on kohtu määrusega, kus ei toimu mingit tõendite analüüsi, mille järgi kohus otsustab. Kohus lihtsalt peatab kaebuse saanud toimingu või seaduakti. Kui ta seda ei teeks, siis oleks pärast palju raskem taastada endist olukorda. Kui kohus näeb, et ilmselgelt ei ole põhjust mingisuguseid toiminguid peatada, siis ta ka ei tee seda. On ka selliseid juhuseid, kus kaebus on ilmselgelt põhjendamatu. Kui aga kohtunik näeb, et küsimus on vaieldav, siis üldreeglina kohtud teevad peatamisotsuse. Ja õigesti teevad, sest vaidlus on vaja läbi vaadata.

Juhul kui taolise peatamisega, mida on taotlenud kohtusse pöördunud isik või isikud, tekitatakse kellelegi materiaalset kahju ning esitatud kaebus jääb rahuldamata, siis materiaalse kahju saajal on õigus nõuda see kahju hagejalt sisse. Õnnetus on aga selles, et meil kestavad kohtulikud vaidlused ebanormaalselt kaua. Selle aja jooksul, mis kohtuasi aega võtab, võivad kahjud tekkida. Kui kohus oleks suuteline määrama pooltele nädalaajalise tähtaja tõendite esitamiseks ja järgmise nädala jooksul arutamaks asja lõpuni, ei oleks seda probleemi.

Tallinna-taoliste suurte omavalitsuste poolt välja kuulutatud projektide põhjal tekivad kohtuvaidlused väga tihti. Sageli ei järgita nende konkursside läbiviimisel täpselt seadustega kehtestatud korda. Tüüpiline viga on ka see, et ei tagata konkursside läbiviimise konfidentsiaalsust. Väga tihti tilgub konkursside info läbi. See võimaldab teha viimasel hetkel ületavaid pakkumisi. Nii on tekkinud olukord, kus iga kaaluka konkursi puhul tuleb arvestada kohtumenetlusega.

Meile on arusaamatu kohtuniku käitumine Tallinna kui ühe omavalitsuse protokollilise otsuse suhtes. Me ei kavatse mitte üksnes teha vastukaebust, vaid ka vaidlustada selle, et kohtul on õigus meie toiminguid peatada. Selleks pole õiguslikku alust. Kohtunik ei viita ühelegi paragrahvile, kui kirjutab meile, et Kodumajagrupi taotlus projekti elluviimine peatatud on põhjendatud ja kuulub täitmisele. Varasemast ajast on meil loomulikult praktika selle kohta olemas, et taolised projektid jõuavad kohtusse. Minu kolme ja poole aastase tegevuse alusel, et nii juhtub viie kuni kümne protsendi puhul kõikidest ehituskonkurssidest. Ma aga ei mäleta, et oleksime pärast eriti nende konkursside tulemusi tühistanud.

Kui me seda konkreetset konkurssi hakkasime läbi viima, siis olime kolleegidega entusiasmi täis ja ei arvanud, et asi kohtusse läheb. Pärast pooleaastast vaidlust saime sadamapiirkonna munitsipaalomandisse. Nii raske oli tõestada ja seletada, milliste grantiidega seal midagi sündima hakkab.

Uurisime Skandinaavia kogemust. Leidsime, et kõige pealt on vaja ideed ja siis seda, kes selle realiseerib.

Senini on Tallinnas korraldatud arhidektuurikonkursse. Kui aga ärimeestelt garantiisid ei ole, et see idee ka ellu saab viidud, jääb kõik jooniste järel toppama.

Kohtul on õigus muidugi konkursile esitatud töid hinnata ja kaaluda. Ta võib igasuguseid materjale välja nõuda.

Kuid Eesti kohtutes on tekkinud tohutud järjekorrad. Selles kohtuasjas võivad vaidlused tõlgenduste ümber väga pikaks venida. Samas tahaks, et järgmise aasta juunis töö lahti läheks. Ka Tallinna Sadam on sellest väga huvitatud.