• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Hotellikataloogi koostaja läks pankrotti

    Eve Blumani ASi pankrotihalduriks nimetatud Ingrid Proos ütles, et ta peab nagu Eve Blumangi pankroti põhjuseks 1994. aastal ASi Digipress algatatud kohtuprotsessi. 30 000 krooni suurusele võlale lisati tollal 290 000 krooni viiviseid, mille ulatuses arestiti kohtumäärusega Eve Blumani ASi pankrotikonto. Alles tänavu kevad tõi sellesse selgust, mil riigikohtu lahendiga mõisteti viiviste suuruseks 60 000 krooni.
    Proosi väitel halvas nimetatud kohtuprotsess 1995. aasta hotellikataloogi väljaandmise. Lisaks ei pidanud pankrotihalduri sõnul oma kokkuleppest kinni riigi turismiamet, kes 1994. aasta hotellikataloogi väljaandmiseks sõlmitud kirjaliku leppe kohaselt oli lubanud oma ainelist abi Eve Blumani ASile.
    Ingrid Proos tunnistab ühtaegu, et abi suurus ei olnud leppes fikseeritud, küll aga võib seda tinglikult määratleda samas leppes fikseeritud Eve Blumani ASi kohustusega anda turismiametile tasuta 2000 kataloogi, mille maksumus on üle 100 000 krooni. Pankrotihalduri väitel on sellest lepingust tulenev kohustus ka ainus reaalne vara, mis õnnestuks pankrotiprotsessis positiivse kohtuotsuse korral võlausaldajate kasuks välja võidelda. Mingit muud vara Eve Blumani ASil ei ole, kui mitte arvestada vananenud infoga 1994. aasta katalooge.
    Digipress on ka praegu suurim võlausaldaja ligi 60 000 krooniga, järgneb pankrotiavalduse esitanud Madis Kaasik 50 000kroonise töötasu nõudega. Ülejäänu moodustub väikestest summadest, mis ilmumata jäänud 1995. aasta hotellikataloogi väljaandmisel kümnetelt reklaamiandjatelt laekus. Näiteks tänavu jaanuaris mõistis Tallinna linnakohus lennufirma SAS kasuks Eve Blumani ASilt välja 18 000 krooni.
    Eelmise nädala lõpus toimunud võlausaldajate esimesele koosolekule tuli vaid Digipressi esindaja. Proos avaldas arvamust, et paljud firmad ilmselt ei üritagi enam oma raha tagasi saada.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Karl Märka: lugupeetud minister, teie õigusloome kvoot on täis
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Piirame Riigi Teatajas kehtivale seadusandlusele ette nähtud salvestusruumi 3,1 gigabaidiga, kirjutab HOOVI kaasasutaja ja tegevjuht Karl Märka arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg osta
Krüptovarad on viimastel nädalatel olnud tugevas korrektsioonis ning krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg siseneda, kuid hoiatab, et seda ei tasuks siiski teha umbropsu.
Krüptovarad on viimastel nädalatel olnud tugevas korrektsioonis ning krüptokaupleja usub, et praegu on hea aeg siseneda, kuid hoiatab, et seda ei tasuks siiski teha umbropsu.
Audiitorite TOP: tööjõukulude kasv pani audiitorid efektiivsemalt tööle
Seekord on Äripäeva TOPi saates audiitorite TOPi esimeseks tulnud KPMG Baltics auditi teenuste juht Indrek Alliksaar ning Ernst & Young Baltic üks juhtidest Erki Usin. Audiitorbüroode seis on üsna sarnane advokaadibüroodega: tehnoloogiasektor meelitab kallilt koolitatud tööjõudu kõrgema palgaga lihtsalt ära. Indrek Alliksaare hinnangul võib töötajate puudus ühel hetkel teha audiitorteenuse hinnaga sama, nagu on juhtunud elektri hinnaga.
Seekord on Äripäeva TOPi saates audiitorite TOPi esimeseks tulnud KPMG Baltics auditi teenuste juht Indrek Alliksaar ning Ernst & Young Baltic üks juhtidest Erki Usin. Audiitorbüroode seis on üsna sarnane advokaadibüroodega: tehnoloogiasektor meelitab kallilt koolitatud tööjõudu kõrgema palgaga lihtsalt ära. Indrek Alliksaare hinnangul võib töötajate puudus ühel hetkel teha audiitorteenuse hinnaga sama, nagu on juhtunud elektri hinnaga.
Idufirmade risk: raha pesid suurpangad, aga ära keelatakse krüpto
Eesti idufirmadele terendab lisaks kahele viimasele rekordilistele aastale alanud aastalt järgmine. Miks nii läheb ja samas ka, mis riskid seda edu rikkuda võiks, on värske Äripäeva raadio saate „Kuum tool“ teema.
Eesti idufirmadele terendab lisaks kahele viimasele rekordilistele aastale alanud aastalt järgmine. Miks nii läheb ja samas ka, mis riskid seda edu rikkuda võiks, on värske Äripäeva raadio saate „Kuum tool“ teema.