2. september 1996 kell 22:00

Kaabel-TV firmad otsivad seadusest monopolimängu võtit

Viimased nädalad on avalikkuse ette toonud kaks üksteist pressiavaldustega üle külvavat kaabel-TV firmade rühmitust. Esmalt ilmus end kaabeltelevisiooni operaatorite liiduks nimetava rühmituse teadaanne, mis kutsus kohalikke kaabel-TV operaatoreid üles pakkuma konkurentsi «välismaiseks monopoolseks teleoperaatoriks» tituleeritud Rootsi kontsernile Telia AB.

Päev hiljem sai avalikkus teada veel ühest kaabel-TV firmade liidust. Eesti kaabellevi liiduna registreeritud rühmituse eestvedaja on 60% ulatuses Telia kontsernile kuuluv väikefirma Starman/Telia, liikmeteks 12 väiksemat kaabeltelevisioonifirmat Eesti erinevaist paigust.

ASi Starman juht Peeter Kern kinnitab, et kaabellevi seaduse eelnõu esindab peamiselt Levicomi grupi huve, kuivõrd firma juhtfiguur Tõnis Palts kuulub teede- ja sideministeeriumi juurde moodustatud eelnõu koostava komisjoni liikmete hulka. Kern kutsub üles seaduseelnõu muutma.

Telekommunikatsioonituru hõivamisest huvitatud firmadel võib kaabellevi seaduse eelnõu lugedes seljale külm higi tekkida, kuna eelnõu kohaselt määrab kohaliku omavalitsuse volikogu ära territooriumile rajatavate kaabeltelevisioonivõrkude piirkonnad.

Samuti annab moodustatav riiklik sideamet avaliku konkursi alusel välja kaabellevi loa vaid ühele firmale 20 aastaks. Kaabellevi loa saanud firma kohustub eelnõu kohaselt kompenseerima piirkonnas enne seaduse jõustumist rajatud kaabeltelevisioonivõrkude omanikele võrkude rajamiseks tehtud investeeringud.

Konkursi osavõtutasu on seaduse eelnõu kohaselt minimaalselt 20 000 krooni. Kaabelleviloa saab soodustusega firma, kes on eelnevalt sõlminud lepingu munitsipaaleluasemefondi hõlmava kaabeltelevisioonivõrgu väljaehitamiseks.

Kaabelleviliidu eesotsas seisva Starman/Telia juht Peeter Kern nimetab eelnõus paika pandud konkursi korraldamise eeskirja «iludusvõistluseks, kus firma 20 aasta äritulemused sõltuvad ametnike suvast».

Kerni sõnutsi peab seadus suures osas silmas vaid Levicomi grupi huve. «Kui mina üritasin minna komisjoni koosviibimisele, öeldi mulle, et ma ei saa seal osaleda, sest ma olen erafirma esindaja,» räägib Kern.

Tänaseks on Starman/Telia taga Eesti kaabellevi liit, mille nimel on valminud ettepanekud seaduseelnõu korrigeerimiseks.

«Minuga nõu pidanud Inglise ekspert leidis vähemalt neli punkti, mida võib tõlgendada kui Levicomi huvidest lähtuvat,» lisab Kerni kahtlusele värvi Tallinna suurima klientide arvuga kaabel-TV firma STV direktori Raivo Mihkelso märkus.

Kaabellevi seaduse eelnõu kohaselt annab sideamet kaabellevi loa kohaliku omavalitsusega enne seaduse jõustumist sõlmitud lepingu alusel rajatud kaabeltelevisioonivõrkude omanikule.

«Teatavasti on Levicomi gruppi kuuluval Tallinna Kaabeltelevisioonil linnavalitsusega leping munitsipaalelamufondi puudutava kaabeltelevisioonivõrgu rajamiseks,» viskavad konkurendid kivi Levicomi kapsaaeda.

«Kõikidelt asjast huvitatutelt on küsitud seaduseelnõu kohta arvamusi ja ettepanekuid,» kinnitab komisjoni kuuluv Marju Laur teede- ja sideministeeriumi sideosakonnast.

«Komisjon ei saa võtta tõsiselt arvamusi, mis jõuavad nendeni pressi vahendusel,» sõnab ta. «Seaduse eelnõu on saadetud kõikidele suurematele kaabel-TV firmadele tutvumiseks ning ministeeriumisse laekuvad ettepanekud võetakse arutelusse,» lisab ta.

Tõnis Palts on Lauri sõnutsi komisjonis kui ringhäälingute liidu esindaja. Eestis on paraku nii, et kaabeltelevisiooni ala tunnevad põhjalikumalt vaid need, kes on sellega ise otseselt seotud, toob Laur samas välja komisjonis valitsenud dilemma.

«Praegune eelnõu pole lõplik,» kinnitab Laur, soovimata eelnõu lähemalt kommenteerida. Komisjoni esimees Tõnu Naestema ja sideosakonna juhataja Rein Astrik kasutavad viimaseid ilusaid suvepäevi puhkamiseks.

«Probleem pole ainult kaabeltelevisioonis,» seletab Tõnis Palts lahti kaabellevi seaduse eelnõu ümber tekkinud sagina.

Tema sõnutsi pakub kaabeltelevisioonivõrk omanikule kaugemas perspektiivis märksa suuremaid võimalusi telekommunikatsiooniturul kaasamängimiseks kui Filmneti ja Eurospordi edastamine. Sama võrgu kaudu on võimalik pakkuda ka telefoni-, Interneti- jt teenuseid.

«Kui ma räägin välismaise monopoli ohust, siis ei näe ma ohtu mitte väliskapitalis, nagu vastaspool üritab vee segamiseks väita, vaid konkreetselt Telia kapitalis, kes on aktsionär Eesti Telefonis ning saanud juba kätte suure osa Eesti telekommunikatsiooniturust,» räägib Palts.

Palts nimetab Telia otsust investeerida ASi Starman kaudu kaabeltelevisioonivõrgu väljaehitamisse «äriliselt ebaeetiliseks». Tema versiooni kohaselt kavatseb Telia rajada Eesti Telefoni halvas seisukorras oleva võrgu kõrvale uue, parema kvaliteediga võrgu, et hakata pakkuma konkurentsi Eesti Telefonile ning viia alla selle hind.

«Telia ambitsiooniks on saada absoluutne monopol kogu Eesti telekommunikatsiooni üle,» väidab Palts. «Kui nad ei hakka pakkuma konkurentsi telefoniteenuste alal, siis on nende huvi võtta see võimalus ka firmadelt, kes seda tulevikus sooviksid teha,» märgib ta.

Kerni kinnitusel ei näe Starman/Telia äriplaan ette konkureerimist telefoniteenuste pakkumisel kaabeltelevisioonivõrgu kaudu, kuna see on liiga kallis.

«Kusagil naaberriikides ei tehta seda ja vaevalt et ka Eestis saab see võimalikuks enne kümne aasta möödumist,» sõnab Kern. «Kui Levicomi äriplaan näeb ette ka kohalike telefoniteenuste pakkumist, nagu Palts on väitnud, siis on see nende probleem,» ütleb ta.

Kerni kinnitusel üritab Palts saavutada seaduse abil monopoolset seisundit turul, kuna vastasel korral ei saa ta oma projektile taha lubatud välisinvesteeringuid Iisraelist. «Keegi ei soovi paigutada raha kaabeltelevisiooni, kui pole garanteeritud, et ta sealt raha tagasi saab,» märgib ta.

Tallinna Kaabeltelevisiooni AS müüs augusti keskel 30% aktsiatest Iisraeli investeerimisfirmale Telglobe Amsterdam B.V. Võrgu väljaehitamisse on Tallinna Kaabeltelevisioon lubanud investeerida viie aasta jooksul üle 500 miljoni krooni.

Anonüümse allika väitel on Starman/Telia, kellel on leping vaid Mustamäe linnaosa ja Harju maakonnaga, oma kaabeltelevisioonivõrgu väljaarendamiseks teinud mitmele väiksemale kaabel-TV firmale ettepaneku aktsiad ära müüa, kuna kaabelleviseaduse jõustudes kaotavad väikefirmad tegutsemisvõimaluse.

«Loomulikult on Telia huvitatud monopoolsest seisust turul, kuid kaabeltelevisioonivõrkude rajamisega ei ole neil praegu kuhugi areneda, sest munitsipaalelamufondi peale on sõlminud lepingu Tallinna Kaabeltelevisioon ning mujal on väga tugevalt ees STV,» kinnitas allikas.

STV direktor Mihkelso ei soovinud kommenteerida, kumma liiduga on seotud STV ja teised TV Comi alla kuuluvad vene firmad.

«Ma ei usu, et nii paljude puudujääkidega eelnõu saab riigikogule esitamiseks küpseks enne järgmise aasta kevadet,» lisas ta telefonivestluses.

«See, et Telia otsustas alustada tegevust kaabeltelevisiooniturul, on taktikaline samm,» ütleb erastamisagentuuri infrastruktuuride erastamise spetsialist Avo Annus.

Marju Lauri sõnade kohaselt annab seadusele lõpliku kuju valitsus, kellele loodetakse eelnõu esitada oktoob- ris.

«Eesti kaabeltelevisiooniturg läheb väliskapitali kätte nii või teisiti, sest Eestis selliseid investeeringuid ei leidu -- tegemist on poliitilise otsusega ja valitsus on see, kes otsustab,» märgib ta.

Hetkel kuum