• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti ajakirjandusturg peibutab välisinvestoreid?

    Eesti ajakirjandusturu vastu huvi tundnud välisinvestorid pole kahtlemata mingisugused maailmagigandid. Rupert Murdoch siia vaevalt et tuleb. Võrreldes USAga on Eestis summad hoopis teised ja ameeriklased kohe kindlasti siia ei tule. Investeerijad soovivad oma projektidelt mingisugust raha teenida.
    Finantsiliselt ei paku Eesti suurtele firmadele mingisugust huvi. Mitte ükski USA kompanii ei tule siia, hambad ristis, võitlema selle nimel, et nullis püsida. Kui ausalt öelda, siis mina ei saa küll nendest rootslastest aru, kes tahavad siia turule tungida.
    Minu arvates on Eestis turg juba suurte väljaannete vahel ära jagatud. Ainult kellegi suur raha ei tee head ajalehte, peale raha peavad olema ka tegijad.
    Välismaalased võiksid maha rahuneda ja igasugused tõmblemised Eesti ajakirjandusturul lõpetada. Eesti turg on lihtsalt liiga väike.
    Ameerikas elab 260 miljonit inimest ja seal võib tõesti anda välja eraldi ajakirja mesinikele, kes kasutavad traditsioonilist vurritamise tehnoloogiat, ja eraldi ajakirja mesinikele, kes kasutavad moodsat mehaanilist vurritamistehnoloogiat.
    Eestis ei suudeta aga anda välja isegi mitte korralikku koduloomapidajate ajakirja. Ainus võimalus, kuidas läänefirma võiks Eesti turul läbi lüüa, on mõne praegu ilmuva päevalehe äraostmine.
    Skandinaavia suured meediafirmad on Eestis juba kohal ja kas nende suurte välisinvestorite tagant veel mõnd krooni kellelegi jagub, seda ma küll ei julge öelda. Ma olen tähele pannud, et raha pole ainus asi, mida välisinvestorid võiksid tahta.
    Suurtel avalikel aktsiaseltsidel, nagu Marieberg, ei ole tähtis mitte igal hetkel raha, vaid just see, et direktoritel oleks oma aktsionäride üldkoosolekule võimalik ette kanda firma geograafilise haarde laienemisest. Rootsi kuningriigi Telia oma väikeste naljakate osalustega teenib minu arvates rohkem oma direktorite auahnuse huve, mitte niivõrd kasumit. Näiteks kontrollides üht väikest osa Sõnumilehest, vaevalt Telia rahalisi rõõmusid kogeda saab. Välisinvestoritel võib huvi olla, kuid mitte niivõrd rahalist.
    Eesti vastu ei tunne huvi ainult Skandinaavia maade investorid. Minu andmetel on ühe Eesti suurima kommertsraadio juhatuse esimehe laual üks USA märkimisväärne pakkumine ja samuti on üks telejaam saanud ühe Londoni investori pakkumise 20 protsendi suuruse osaluse peale. Minu meelest on Marieberg Eestisse seda tüüpi landi välja visanud, et nad teostavad seda projekti ainult siis, kui nad näevad võimalust turult tõeliselt märkimisväärne osa ära võtta. Ma ei usu, et nad tulevad ühe väikese ajalehega turule, et see hiljem suureks pumbata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: kolm mõtet vanalinna käima tõmbamiseks, öölinnapeast pensionäride aktiivsuskontoni
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Mõtteid Tallinna vanalinnale uue hingamise andmiseks on üksjagu, kuid nende elluviimise eelduseks on mõtteviisi muutus Vabaduse väljak 7 majas, kirjutab Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni nõunik Sander Andla vastukajana Äripäeva juhtkirjale.
Stockholmi börsile tuleb rekordiline firmade kokkuostja
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Täna teatas Stockholmis noteerimisplaanist Rootsi valdusfirma Storskogen, rekordiliselt kiiresti paisuv väikeste ettevõtete kokkuostja.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
Elering: leedukate tegevus võib meil veelgi elektri hinda tõsta
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.
Leedu on vastu võtnud otsused, mis vähendavad Venemaa võimalusi müüa Balti piirkonda elektrit, see aitab kaasa hinnatõusule ning võib kaasa tuua Venemaa-poolseid lisameetmeid.