Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti ajakirjandusturg peibutab välisinvestoreid?

    Eesti ajakirjandusturu vastu huvi tundnud välisinvestorid pole kahtlemata mingisugused maailmagigandid. Rupert Murdoch siia vaevalt et tuleb. Võrreldes USAga on Eestis summad hoopis teised ja ameeriklased kohe kindlasti siia ei tule. Investeerijad soovivad oma projektidelt mingisugust raha teenida.
    Finantsiliselt ei paku Eesti suurtele firmadele mingisugust huvi. Mitte ükski USA kompanii ei tule siia, hambad ristis, võitlema selle nimel, et nullis püsida. Kui ausalt öelda, siis mina ei saa küll nendest rootslastest aru, kes tahavad siia turule tungida.
    Minu arvates on Eestis turg juba suurte väljaannete vahel ära jagatud. Ainult kellegi suur raha ei tee head ajalehte, peale raha peavad olema ka tegijad.
    Välismaalased võiksid maha rahuneda ja igasugused tõmblemised Eesti ajakirjandusturul lõpetada. Eesti turg on lihtsalt liiga väike.
    Ameerikas elab 260 miljonit inimest ja seal võib tõesti anda välja eraldi ajakirja mesinikele, kes kasutavad traditsioonilist vurritamise tehnoloogiat, ja eraldi ajakirja mesinikele, kes kasutavad moodsat mehaanilist vurritamistehnoloogiat.
    Eestis ei suudeta aga anda välja isegi mitte korralikku koduloomapidajate ajakirja. Ainus võimalus, kuidas läänefirma võiks Eesti turul läbi lüüa, on mõne praegu ilmuva päevalehe äraostmine.
    Skandinaavia suured meediafirmad on Eestis juba kohal ja kas nende suurte välisinvestorite tagant veel mõnd krooni kellelegi jagub, seda ma küll ei julge öelda. Ma olen tähele pannud, et raha pole ainus asi, mida välisinvestorid võiksid tahta.
    Suurtel avalikel aktsiaseltsidel, nagu Marieberg, ei ole tähtis mitte igal hetkel raha, vaid just see, et direktoritel oleks oma aktsionäride üldkoosolekule võimalik ette kanda firma geograafilise haarde laienemisest. Rootsi kuningriigi Telia oma väikeste naljakate osalustega teenib minu arvates rohkem oma direktorite auahnuse huve, mitte niivõrd kasumit. Näiteks kontrollides üht väikest osa Sõnumilehest, vaevalt Telia rahalisi rõõmusid kogeda saab. Välisinvestoritel võib huvi olla, kuid mitte niivõrd rahalist.
    Eesti vastu ei tunne huvi ainult Skandinaavia maade investorid. Minu andmetel on ühe Eesti suurima kommertsraadio juhatuse esimehe laual üks USA märkimisväärne pakkumine ja samuti on üks telejaam saanud ühe Londoni investori pakkumise 20 protsendi suuruse osaluse peale. Minu meelest on Marieberg Eestisse seda tüüpi landi välja visanud, et nad teostavad seda projekti ainult siis, kui nad näevad võimalust turult tõeliselt märkimisväärne osa ära võtta. Ma ei usu, et nad tulevad ühe väikese ajalehega turule, et see hiljem suureks pumbata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Põim Kama: planeerimine on surnud, elagu tegutsemine
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Kriisidega käib kaasas üks suur võit. Need vabastavad meid ebapraktilistest harjumustest, struktuuridest ja keerukusest, kasutustest prognoosidest ja strateegiatest, vaikimisi võetud kohustusest ühises liivakastis „korralikult mängida“ ning laiemalt kõigest, mis enam ei toimi, kirjutab suhtekorraldaja Põim Kama.
Brookfield ostab USA taastuvenergia arendajaid 1,5 miljardi dollari eest
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Üks maailma suurimaid puhta energia investoreid ostab paar USA taastuvenergia arendajat 1,5 miljardi dollari eest.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Viimsi Artiumi arhitekte paelusid enneolematud tingimused
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.
Viimsis uksed avanud kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium pakub oma tipptasemel akustikaga saalides võimsaid muusika- ja teatrielamusi ja ka mitmesuguseid huviringe igas vanuses inimestele, kirjutab Äripäeva Sisustaja.

Olulisemad lood

Kaja Kallas: peame kõigeks valmis olema ja seda ütlema, sest Kreml teeb märkmeid
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.
Majandus on keerulises olukorras, kuna kokku saavad kaks elementi: kõrge inflatsioon ja jahenev majandus. Peaminister Kaja Kallas ütles, et need tööriistad, mis majanduse kiirendamiseks sobivad, ei klapi kõrge inflatsiooniga. Vastuoluline kriis.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.