3. september 1996
Jaga lugu:

Financial Times kiidab Eesti kaalutletud arengut

Selliste kiitvate sõnadega alustas rahvusvaheline ärileht Financial Times äsjast ülevaateartiklit Eesti majanduse kohta rubriigis «Kujunevad turud». Artikli autor Matthew Kaminski ütleb, et Eesti majanduslik areng on olnud nii kiire, et Eesti väärtpaberite keskdepositooriumi aktsiaindeks edestab juba kasvult Varssavi või Budapesti väärtpaberibörsi oma. 1996. a teise kvartali andmetel põhinev Daiwa uuring aga näitab, et võrreldes Lääne-Euroopaga on Eestis aktsiahinnad tõusnud keskmiselt viis korda kiiremini.

Ühe katalüsaatorina nimetab Financial Times selle aasta maikuus avatud Tallinna väärtpaberibörsi. Erinevalt oma naabritest Lätist ja Leedust ei tõtanud Eesti avama oma aktsiatele järelturgu, vaid tegi seda alles pärast edukat erastamisprogrammi. Erinevalt Leedust ja Venemaast, kes tegid panuse elanikkonna laialdasele kaasamisele erastamisse, eelistas Eesti tõmmata erastatavatesse ettevõtetesse piisavalt otseinvesteeringuid. Eestis valitseva ärikultuuri kasuks räägib ka tõsiasi, et enne tegevuse alustamist kehtestati täpsed mängureeglid ning loodi vajalik infrastruktuur.

Eesti jaoks on selline ettevaatlikkus end nüüdseks kuhjaga ära tasunud. Tallinna väärtpaberibörs muutus Baltimaade suurimaks alates oma tegevuse esimesest päevast ning ehkki tema kapitalisatsioon on ainult 250 miljonit dollarit (ületades tunduvalt Leedu või Läti näitajad), ootavad asjatundjad sügisel börsilt uusi kasvurekordeid. Tallinna börsi päevakäive on sellel suvel püsinud vahemikus 0,3--1 miljon dollarit.

Ehkki Tallinna börsil hoiavad jämedat otsa enda käes pangad ja teised finantsasutused, moodustavad finantsteenused ainult 20% Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Samas on tegemist majanduse kõige kiiremini areneva sektoriga.

Eesti panganduse kiire areng ei üllata Nomura Londoni kontoris asuvat Balti panganduse analüütikut Mike Wheelhouse'i: «Selle piirkonna krediidivõimaluste kasv ja kapitali tootlikkus jätavad seljataha kõik Kesk-Euroopa kujunevate majanduste samad näitajad.» Pärast 1992. a panganduskriisi, mis lõppes kaheksa panga sulgemisega, on pangad olnud sunnitud tõstma oma usaldatavusnäitajaid vajalikule tasemele.

Erinevalt Venemaast ja teistest Kesk-Euroopa riikidest on Eesti pangad arenenud ilma valitsuse võlakirjade toetuseta. Väärtpaberibörs peaks käibesse tooma ka uut kapitali, mis tugevdab Eesti kommertspankade tulevikuväljavaateid veelgi. Eesti Panga nõutav range aruandlus on andnud kohalikele kommertspankadele ka usaldatavusnormi, mis erinevalt Leedust või Venemaast on vältinud korruptsioonisüüdistusi börsil noteeritud firmade aadressil.

Eesti investeerimiskliima peaks olema jätkuvalt kuum ka sügisel. Kui valitsus annab rohelise tee Eesti Energia, Tallinna Sadama ja Eesti Telefoni erastamisele, on oodata välisinvesteerijate huvi olulist kasvu Eesti majanduse vastu.

Eesti majanduse häid väljavaateid tugevdab ka tema lähima kaubanduspartneri ja suurima välisinvesteerija Soome majanduse kasv. Lisaks sellele on pärast Venemaa presidendivalimiste lõppu hakanud vähenema ka poliitiline ebakindlus, mida selline Venemaa külje all asuv väikeriik paratamatult tunneb.

Eesti majandusminister Andres Lipstok lubab selle aasta sisemajanduse kasvuks 3% ning inflatsiooni vähendamist 20 protsendini. Ekspordist suundub Euroopa Liidu riikidesse praegu ligi 60%, samas kui veel viis aastat tagasi läks lõviosa toodangust vennalikesse Nõukogude vabariikidesse. Selliste kasvutempode ja majanduslike näitajatega on Eestil head eeldused liituda ELiga esimeste hulgas.

Kui Eestil õnnestub kiirendada oma majanduskasvu, nagu usuvad asjatundjad, hoida väliskaubanduse defitsiit kontrolli all ning säilitada rahvusliku valuuta seotus Saksa margaga suhtes 8:1, on tal kõik eeldused saada samasuguseks tubliks väikeriigiks kui Hongkong või Singapur. FT

Jaga lugu:
Hetkel kuum