• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tubakast

    Sotsiaalministeerium on asunud rahva tervise kaitsele, töötades välja tubakaseadust. Eelnõu autor Andrus Lipand näeb silme ees terendamas selget eesmärki, et ühel heal päeval on Eestis igasugune tubakatoodete reklaam keelatud. «Kui juba keelata, siis totaalselt,» ei rahulda teda praegune olukord, kus on keelatud vaid mõnuaine telepildis reklaamimine.
    Tubakatöösturid ja müügimehed on uute nippide avastamisel leidlikud. Meenub Prince'i käekellakampaania, mida saatis enneolematu edu, ja Marlboro panus muusikaüritustesse, kus puna-valgesse riietatud näitsikud sigaretid kandikul kätte toimetavad. Hea näide reklaamikeelu tagajärgedest on populaarne teleseriaal V.E.R.I., mille peategelased alalõpmata Trendi pakke avavad.
    Vastuseks soovib seaduseelnõu keelata teleriekraanil suitsetava inimese näitamise. Idee iseenesest on ilus ja vastuvõetav, kuid administratiivne keelustamine ei arvesta eriolukordi. Kujutan vaimusilmas ette president Lennart Meri tegemisi jäädvustavat võttegruppi, mis peatab kaamerasurina iga kord, kui Marlboro-mehe käsi tasku suunas liikuma hakkab.
    Tubakaseadus on naiivne selles mõttes, et liiga palju on võetud eeskuju 1935. aastal koostatud seadusest, vahepeal on ju 20. sajandi lõpp kätte jõudnud, kommenteerib tubakatööstur Boris Oks, kes on ise eelnõu arutamisel osalenud. Eesti Tubaka peadirektorile on igasugune mõte tubakareklaami keelamisest vastuvõetamatu. «Kui Marlboro reklaamib, siis näitab ta oma uhkust ja jõukust, aga kuidas teisiti teadvustab Eesti Tubakas uute sigaretimarkide tootmist,» imestab Oks.
    Tuleb nõustuda Oksa arvamusega, et üks asi on tahtmine keelata, hoopis teine tegelik elu, mis on tunduvalt keerulisem. Tubakaseaduse mõte jääb vähemalt sellisel kujul üsna ähmaseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kalev Kaljuste: pöörame pilgud (ka) Rootsi!
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Pärnus tegutseb palju Soome ettevõtjaid, kuid minu arvates tuleks alustada Pärnu linna kui ühe parima elukeskkonna ja atraktiivse ettevõtluskeskkonna turundamist ka Rootsi suunal, kirjutab sotsiaaldemokraatliku erakonna esinumber kohalikel valimistel Pärnus Kalev Kaljuste vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ignitis ja Šiauliu vedasid Balti börse allapoole
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Tallinna börsiindeks langes täna 0,4 protsenti, 1939,5 punktini. Balti börsiindeks kukkus aga 0,9 protsenti ja lõpetas päeva 1557,1 punktil.
Looduskivi on nägus ja vastupidav naturaalne materjal
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Meie planeedi 15–70 km paksune tahke välimine maakoorekiht koosneb erinevatest kivimitest. Inimene on aastatuhandete jooksul õppinud neid kivimeid oma hüvanguks kasutama ning neid ehitus- ja viimistlusmaterjaliks vormima.
Eesti Energia viib Enefit Greeni börsile Lisatud intervjuu Aavo Kärmasega!
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.
2016. aastast käima läinud projekt erastada riigile kuuluva Eesti Energia taastuvenergeetika tütarfirmast Enefit Green kuni 49 protsenti Tallinna börsil saab lõpuks teoks.