• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maapangale otsitakse partnerit

    Liitumine tugevama partneriga on analüütikute väitel Maapanga jaoks eelmise aasta lõpul nelja panga liitumisel tekkinud ummikust ainus pääsetee.
    Samas on Äripäevale usaldusväärsetest allikatest kinnitatud, et kuuendiku PEPi aktsiate omaniku, Ühispanga juhatuse esimees Ain Hanschmidt on PEPi tegevjuhtidel soovitanud Maapangaga mitte liituda. Hanschmidt ei taha Maapanka liita ka Ühispangaga, kuigi sellist võimalust on sõltumatute allikate kinnitusel arutatud.
    Peaminister Tiit Vähi peab hoolitsema valitsuse huvide eest PEPis, kuna valitsusele kuulub pool PEPi aktsiapakist. Vähi on osapooltele väljendanud oma seisukoha, et kahe raskustes panga liitumisel võib tekkida uus probleempank.
    Maapanga liitumine teiste suuremate Eesti kommertspankadega on pangapoliitika seisukohalt ebatõenäoline.
    Maapanga liitumise peainitsiaatorid mõne teise kommertspangaga on olnud Maapanga aktsionärid, kes soovivad analoogselt sel nädalal pangandusmaastikult kadunud Tööstuspanga aktsionäridega panga aktsiatest võimalikult soodsalt vabaneda, ilma et investeeritud raha täielikult kaotada.
    Eesti Maapanga aruandeperioodi kahjum selle aasta esimese seitsme kuuga oli 24,3 miljonit krooni. Maapanga uus juhatus on panga arengukavas ette näinud panga edasise tegevussuunana mõne teise kommertspangaga liitumise või pangale strateegilise investori leidmise.
    Ühe võimaliku strateegilise investorina on Maapank välja pakkunud Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD).
    Maapanga juhatuse esimehe Malle Eenmaa hinnangul võiks EBRD investeerida panga omakapitali 4--5 miljonit Saksa marka (32--40 mln krooni).
    EBRD võib Maapanga aktsiakapitali laiendada mitme allika kinnitusel veel selle aasta lõpuks või järgmise aasta alguses.
    Pangandusringkonnad peavad probleempankade liitumise soodustamise peategelaseks keskpanka.
    Eesti Panga president Vahur Kraft ütles, et Eesti Pangal ei ole midagi selle vastu, kui pangad liituvad.
    «Minul ei ole midagi pankade liitumise vastu, kuid liitmine peab kaasa tooma mingisugusele uuele normaalsele tasandile mineku,» lausus Kraft. «Liituda ei tohi ainult liitumise pärast.»
    «Ma ei ütle, et Maapangal ja Põhja-Eesti Pangal on probleeme, aga teoretiseeri-des ei ole ju eesmärk see, et lihtsalt panku liita nagu malelaual nuppe tõstes, ja kui neis pankades oleks potentsiaalseid probleeme, et neid siis liitumise läbi edasi lükata,» selgitas Kraft.
    «Kui rääkida konkreetselt Maapangast, siis variante on mitu,» märkis Kraft. «Millise variandi kasuks omanikud otsustavad, see on nende otsustada,» lisas ta.
    «Eesti Pangas sellist skeemi ei ole, et Maapank ja Põhja-Eesti Pank peaksid ühinema,» kinnitas Kraft.
    Krafti hinnangul peab Maapank lahendama kõigepealt oma probleemid, mis on tulenenud nelja panga liitumisest. «Minu arvates on nad suhteliselt hästi edasi läinud ja siis tuleb vaadata, mis edasi saab,» lisas Kraft.
    Kolm kuud tagasi nurjusid Maapanga liitumisläbirääkimised Tallinna Pangaga, sest Maapanga aktsionärid ei nõustunud kogu panga omakapitali maha kandma.
    Tallinna Pank oli ka endise Virumaa Kommertspanga aktsionär umbes 12,5 protsendi aktsiatega, kuid müüs osaluse maha pärast seda, kui Virumaa Kommertspanka ei õnnestunud Tallinna Pangaga liita.
    Tallinna Panga tehtud analüüsi hinnangul oleks Maapanga laenuportfellist tulnud täielikult maha kanda umbes saja miljoni krooni ulatuses laene.
    Tallinna Panga juhatuse esimees Guido Sammelselg märkis, et kui eelmisel aastal tundis pankade liitumise vastu huvi Tallinna Pank, siis sellel kevadel tuli initsiatiiv Maapanga poolt. Tallinna Panga arvutuste kohaselt oleks pankade liitmiskulutused kevadel olnud liiga suured. Maapanga ligi 70 kontorist tahtis Tallinna Pank alles jätta alla kümne, senisest rohkem kui 600 töötajast kõige rohkem paarsada.
    Mitme kommertspanga juhi hinnangul oleks Maapanga kiire ja efektiivse saneerimise käigus võimalik pank suurtest laenukahjumitest päästa.
    Laenuportfelli väga konservatiivse provisjoneerimise käigus läheks Guido Sammelselja hinnangul Maapanga omakapital nullilähedaseks või negatiivseks.
    Tallinna Pank pakkus Maapangale pärast provisjoneerimist uue kapitali moodustamist, misjärel oleks liitumisest olnud võimalik edasi rääkida, kuid Maapanga aktsionärid sellega ei nõustunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Luksuskaupade tootjad panid Euroopa turud tõusma
Euroopa aktsiaturud on pärast teisipäevast langust kolmapäeval stabiliseerunud ja veidi tõusnud. Sellele on kaasa aidanud luksuskaupade tootjate tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Euroopa aktsiaturud on pärast teisipäevast langust kolmapäeval stabiliseerunud ja veidi tõusnud. Sellele on kaasa aidanud luksuskaupade tootjate tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Mainorist lahkunud tippjuhid kohtusid Sõõrumaa juures
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Taasiseseisvunud Eesti ühe mõjukaima äripere Pärnitsate loodud Mainori kontsernis Ülemiste Cityt arendavate juhtide koosseisus toimusid mullu olulised muutused, kui ameti pani maha kaks juhatuse liiget.
Tallinna Majanduskoolil täitus 115. tegutsemisaasta
2021. aasta lõpus tähistas Tallinna Majanduskool oma 115. sünnipäeva. Kooli pikk tegutsemislugu kätkeb endas hulgaliselt peatükke. Juubeliaasta eesmärgiks oli 115 aastat jäädvustada filmilindile, mille tulemusel valmiski dokumentaalfilm kooli ajaloost.
2021. aasta lõpus tähistas Tallinna Majanduskool oma 115. sünnipäeva. Kooli pikk tegutsemislugu kätkeb endas hulgaliselt peatükke. Juubeliaasta eesmärgiks oli 115 aastat jäädvustada filmilindile, mille tulemusel valmiski dokumentaalfilm kooli ajaloost.