9. september 1996
Jaga lugu:

1997. a riigieelarve läheb arutamisele riigikokku

14,8 mld kroonisest riigieelarvest läheb valitsuse käsutusse 12 mld krooni. 2,8 mld krooni jaguneb vastavalt tulumaksuseadusele kohalike omavalitsuste vahel.

6,2 mld krooni jagab valitsus eelarvest ülekannete korras toetuseks kas kohalikele omavalitsustele, eraisikutele, erastruktuuridele või avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele.

2,4 mld läheb eelarveprojekti järgi personali töötasudeks ja sotsiaalmaksudeks, 1,7 mld majanduskuludeks, 600 mln eest ostab riik teenuseid ning 250 mln krooni kulutab riigivõlgade ja intresside tasumiseks.

Arvestamata võimalikke lisasummasid on suuremad eraldised sotsiaalministeeriumile -- 2,2 mld, haridusministeeriumile -- 2,1 mld ja siseministeeriumile -- 1,5 mld kr.

50% riigieelarve tuludest tuleb eelnõu kohaselt käibemaksust. Tulukuselt järgnevad üksikisiku tulumaks, aktsiisid ja ettevõtte tulumaks.

Kaitseminister Andrus Öövel avaldas lootust, et lisaks 1997. a riigieelarvest eraldatud 763 mln kroonile jõuab kaitseministeerium sügisel kokkuleppele riigikoguga ning saab võtta nelja aasta peale 100 mln dollarit laenu.

20 mln dollarit laenu oleks Ööveli sõnul vaja võtta juba 1997. aastal.

Öövel märkis, et integreerumiseks NATO struktuuridega peab väikeriigi eelarves 2% rahvuslikust kogutoodangust (RKT) minema kaitsekulutustele. «Sellisel juhul kannaksid praegused NATO liikmesriigid 60% kulutustest,» lisas Öövel. Tema sõnutsi on ka valitsus seda meelt, et aastaks 2000 on Eesti kaitsekulutuste suurus 2%.

Teedeja sideminister Kalev Kukk lausus, et tema valitsemisalas on eelarve juurdekasv tagasihoidlik, kuigi infrastruktuur on äärmiselt oluline valdkond.

Aga lisaks eelarvest teedeja sideministeeriumile ettenähtud 1,1 mld kroonile otsime me maanteehoiu finantseerimiseks lisaallikaid 113 mln krooni ulatuses, ütles Kukk.

Kuke sõnul on üheks täiendavaks allikaks kütuse aktsiisimaksu tõstmine. «Kavas on tõsta kaks korda, 40--50 sendi ulatuses, kas selle aasta lõpus või järgmise algul ning teist korda aasta keskpaigas,» teatas ta.

Rahandusministeeriumi asekantsler Tiit Saat teatas, et ministeeriumide poolt üles tõstatatud lahkhelidele on 200 mln krooni ulatuses lahendused leitud ning erimeelsused on veel 665 mln kroonise summa osas.

Lahkhelid tulenevad Saadi ütlusel survest, mis on seotud tööandjate, töövõtjate ja valitsuse vahel peetavate läbirääkimistega.

Saadi sõnul taotlevad teenistujate ametiühingud 156 mln krooni, võimaldamaks 20% palgatõusu. Praegu näeb riigieelarve ette 10% palgatõusu riigieelarvelistes asutustes. Sellest tulenevalt soovitakse 1997. aastal vähendada töötajate arvu, mille arvel saaks võimaldada palgatõusu.

113 mln krooni nõustus valitsus täiendavalt eraldama riigi maanteede rekonstrueerimiseks ja korrashoiuks. Kahel viimasel aastal on selle tarbeks kasutatud 18 mln USA dollari suurust maailmapanga laenu.

Lastetoetuste suurendamiseks lubas valitsus juurde leida 40--50 mln krooni.

Valitsus aktsepteeris ka keskkonnaministeeriumi taotlust saada täiendavalt investeeringuteks 22 mln krooni. «Tegemist on ühisprojektide finantseerimisega, kus põhiosa rahast tuleb Soomest ja Shveitsist ning kokkuleppe kohaselt peab teise osa eraldama Eesti riik,» selgitas Saat.

Kokku otsustas valitsus rahuldada täiendavaid taotlusi 300 miljoni krooni ulatuses ning andis rahandusministeeriumile nädala jagu aega, leidmaks taotlustele katteallikad.

Jaga lugu:
Hetkel kuum