• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti Kütuse pankrotimenetlus jätkub

    Eesti Talleks pole seni tasunud Eesti Kütusele võlga 160 000 krooni, mille tõttu viimane esitas kohtule augustis pankrotiavalduse. Eesti Talleks on võla tasumise tingimuseks seadnud kohustuse lõpetada pankrotimenetlus.
    «Võlg makstakse deposiitarvele ja Eesti Kütus saab raha pärast pankrotimenetlust lõpetavat kohtumäärust,» lausus Eesti Talleksit esindav vandeadvokaat Tiit Vajak.
    Eesti Kütus ei ole pankrotimenetluse lõpetamise vastu, soovib aga raha saada kohe pärast kohtule avalduse esitamist. «Nende tingimus on kahjuks meie kontrolli alt väljas,» vastas Eesti Kütust esindav vandeadvokaat Raivo Laus.
    «Kui pooli rahuldavat kokkulepet täna ei saavutata, siis peame tööle hakkama,» kinnitas eile Eesti Talleksi ajutine pankrotihaldur Rein Vaiksaar. «Ega me lõputult pealt vaadata ei saa, kui nad kokkuleppele ei jõua,» tunnistas ta. «Praegu on küll patiseis.»
    Vaiksaare sõnul pidi eile toimuma nõupidamine majandusministeeriumi asekantsleri Tarvo Rubeni juures, kus Eesti Talleksi esindajad oleksid kohtunud Eesti Kütuse kuraatori Kalev Pikaruga majandusministeeriumist.
    Tiit Vajaku kinnitusel jäid asjad eile pooleli, kuid läbirääkimised käivad ja lähipäevil jõutakse tulemuseni. «Kui vaja, esitame pankrotihalduritele kõik andmed ja laseme kohtuistungi pidada veendumaks, et Eesti Talleks ei ole pankrotis,» kinnitas Vajak.
    Eesti Kütus esitas augusti lõpus Tallinna linnakohtule pankrotiavalduse Eesti Talleksi vastu, et saada kätte kohtus 3 aastat tagasi välja mõistetud võlg 160 000 kr.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
"Ma ei investeeri aktsiatesse eraisikuna. Kas tahate teada, miks?"
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Kui 10 aastat tagasi loodud investeerimiskonto süsteem oli omal ajal oluline samm eraisikuna investeerimise soodustamiseks, siis nüüdseks kannatab see väheste uuenduste all ja muudatused üldises maksukeskkonnas on teinud ettevõtte alt aktsiatesse investeerimise üha atraktiivsemaks.
Volikokku pürgijad: Tartust peab saama maailma ja maailmast Tartusse
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Tartu valimisnimekirjade esindajad ei pea seda linna maailma nabaks, kuhu inimesed jäävad ja tulevad iseenesest, küll aga kogu Lõuna-Eesti arengut mõjutavaks ettevõtluskeskuseks. Niisugune paik vajab häid ühendusi, selgub Äripäeva valimiste-eelsest küsitlusest.
Lepinguga salatsev KredEx rikkus reegleid ja andis Porto Francole liiga vabad käed
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.
Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.