Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kontsernid
Kindlasti on inimesi, kellele on üllatuseks, et soomlaste kaubamärk Jalostaja ei kuulugi soomlastele, vaid kontsernile Unilever, kes toodab ka OMO pesupulbrit. Enam on teada, et automarkide Audi ja Shkoda taga on Volkswagen Group.
Marginaalid vähenevad, väikesed tegutsejad lähevad riburada pankrotti või lõpetavad tegevuse. Esimesed kohalikud kontsernid on tekkinud. Vahel näib, et suur raha on koondumas kümmekonna kontserni taskusse. Ühtlasi on kontsernid kas otseselt või mõtteliselt omavahel seotud.
Näiteks Eesti piimatöötlejate seas on kujunenud kaks grupeeringut -- ühelt poolt Ühinenud Meiereid Lõuna-Eestis ning teiselt poolt Pärnu Piimaga koostööd tegev Tallinna piimatööstus Põhja-Eestis, kes omakorda kuulub Kalevit, Rakvere lihakombinaati jt firmasid ühendavasse ETFC gruppi. Tulevikus suudab neile sekundeerida võib-olla ainult Laeva Meierei, kes on aga Valio kontserni kontrolli all.
Kontsernideks saab nimetada Hansapanka, Hoiupanka, Tallinna Panka, Magnum Gruppi, Ekspress Gruppi jt. Niite võib tõmmata alates Talinvesti kaudu Tallinna Panga ja EFTC grupi vahel, kuni selleni välja, et hansapankur Hannes Tamjärv ja ekspreslane Hans H. Luik on koolivennad.
Kontsernistumise medalil on kaks külge. Hea on, et kulud vähenevad ning paari erihuvidega hiiglase olemasolul sunnib konkurents hindu langetama. Teisalt heljub õhus hinnakartellide oht, sest kahe valdava turuosaga firma tippjuhi omavaheline kokkulepe sünnib lihtsamalt kui viieteistkümne väiketootja keskis.
Seetõttu tahaks heasoovlikult loota, et ajalehelugeja ei pea tulevikus iga väljaande taga nägema Hans H. Luige varju ning Hansapank ja Hoiupank ei muutu sünonüümideks, mille tagant naeratab Olari Taal.