11. september 1996
Jaga lugu:

Luik ehitab meediakarpi

Seitsmeaastase tegevuse jooksul on tühjalt kohalt alustanud Hans H. Luik loonud soliidse meediavõrgustiku. Lisaks Eesti Ekspressile kontrollib Luik rohkem või vähem veel järgmisi olulisemaid reklaamikanaleid: Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Raadio Kuku koos paljude kohalike Kukudega, Raadio Uuno, vene kuulajate jaoks mõeldud Raadio 100 ja Ekspress Hotline.

Nende ja paljude väiksemate firmade haldamiseks on Ekspress Grupi juht Hans H. Luik loomas haldusfirmat Meediakorp, mis meediaagentuuride hulgas on saanud hellitusnime «meediakarp». Agentuur või ettevõte, kes Meediakorpi pakutud reklaamilepingu tingimustega nõustub, satubki piltlikult öeldes karpi, sest soodustus ei ole seotud üksnes reklaamiks kulutatud summa suurusega, vaid motiveerib klienti reklaamima võimalikult vähe väljapoole karpi jäävates tele- ja raadiojaamades ning ajakirjandusväljaannetes. Nii püüab Meediakorp kontrollida ka konkureerivatele väljaannetele minevat reklaamiraha.

«Siin lõhnab pisut monopolitaotluse järele,» avaldas oma arvamust ASi Postimees juhatuse esimees Mart Kadastik. «Mul pole andmeid, et Meediakorpi reklaamimüügi idee oleks leidnud klientide hulgas väga suurt kõlapinda,» märkis ta. «Samas on see signaal sellest, kui ohtlikuks võib saada turu seisukohast suure hulga meediaväljaannete koondumine samade omanike kätte,» ütles Kadastik.

Hans H. Luik ei soovinud Meediakorpi ideed ja struktuuri lähemalt kommenteerida.

Haldusfirma meediapaketi projektijuht Margit Raid selgitas Äripäevale saadetud faksis, et Meediakorp on äriühing, mis tegeleb erinevate firmade aktsiate haldamisega. Tema sõnutsi on meediapakett üks Meediakorpi toode, mis üritab konkureerida teiste meediamüügiagentuuridega.

Lepingu sõlminud klientide arvu Raid ei avalikustanud. (Äripäeva andmeil võib neid lugeda kokku ühe käe sõrmedel.) Raid sõnas, et enne paketi pakkumist küsitakse näiteks firma 1996. aasta teise poolaasta reklaamieelarvet ja seda, millise summa on firma nõus paigutama reklaami alla Meediakorpi kaudu. «Meid ei paelu väikesed juhutehingud, sest nendele ei saa meie ajalehtedest kliendid ehitada oma käibeplaane,» märkis projektijuht. Tema sõnutsi pakutakse meediapaketti «vaid soliidsetele, suurtele püsiklientidele».

ASi Eesti Mobiiltelefon turundusdirektor Urmas Kõiv ütles, et firmale tehti ettepanek sõlmida reklaamileping Meediakorpiga, kuid Eesti Mobiiltelefon pole seni otsustanud lepingule alla kirjutada. «Kummaline tundus see,» rääkis Kõiv, «et mul paluti hakata seejuures aru andma, kui suur osa firma reklaamieelarvest läheb Meediakorpi mittekuuluvatesse väljaannetesse.»

Kõivu sõnul ulatus aastane summa, mille üle Meediakorpi esindaja temaga läbirääkimisi pidas, üle miljoni krooni. Kõiv ütles, et Meediakorpi loojate äriidee on talle arusaadav sellesse kuuluvate väljaannete seisukohalt. «Tagada oma väljaannetele stabiilne reklaamikäive ning kontrollida samas konkureerivatele väljaannetele suunatavat reklaamiraha,» esitas ta oma versiooni.

«See on muidugi iga firma oma asi, aga mina ei näe reklaamiandja seisukohalt meile pakutud lepingutingimustel mõtet, kuna reklaamiandja huvi on osta talle vajalikku sihtrühma, mitte toetada meediaväljaandeid reklaamirahaga,» lisas Kõiv.

Anonüümseks jääda soovinud firma turundusjuht, kelle firma sõlmis mõni aeg tagasi lepingu Meediakorpiga, kinnitas, et ettevõte ei kavatse lepingut tulevikus enam pikendada. «Meediakorpi äriideed iseloomustab suurepäraselt agentuuride antud hüüdnimi «meediakarp»,» põhjendas ta oma loobumist.

Meediavahendusfirma Balti Meedia juht Kristen Mattesen ütles, et agentuur sõlmis lepingu Meediakorpiga pärast pikki läbirääkimisi. «Meediakorpi idees müüa reklaami komplektselt pole midagi uut ning iseenesest on see väga hea mõte,» sõnas Mattesen.

Tema sõnutsi häirib aga Meediakorpi esindajate idee teostus ja lähenemine kliendile. «Läbirääkimiste alguses paluti meil avalikustada klientide aasta reklaamieelarved ning pakuti soodustust vastavalt sellele, kui suur osa reklaamirahast läheb Meediakorpile,» rääkis ta. Mattesen sõnas, et Balti Meedia ei soostunud lepingut sõlmima, kuna info klientide reklaamieelarve kohta on konfidentsiaalne.

Pärast kuid kestnud läbirääkimisi jõudis Balti Meedia Matteseni ütlusel «liberaalse lepinguvariandini», mille puhul räägitakse kliendi konkreetsest reklaamikampaaniast, mitte aastaeelarvest, ning soodusprotsendi saamiseks pole vaja avalikustada kampaania eelarvet, vaid see on agentuuri poolt valitud Meediakorpi väljaannetele minev protsent.

Reklaamiagentuuri Kontuur direktor Madis Laas ütles, tema arvamuse kohaselt peab meediagentuur olema kliendi jaoks sõltumatu. «Kui meediaagentuur on konkreetse meedia esindaja, tekib oht, et klient ei saa agentuurist adekvaatset infot talle vajaliku sihtrühma kohta, vaid talle müüakse seda, mis on kasulik meediakanali seisukohast,» ütles Laas.

Eesti Päevalehe aktsionäride hulka kuuluv Marek Strandberg ütles Meediakorpi ideed kommenteerides, et toimides nii väikesel meediaturul nagu Eesti, «on igasugune liitmine kulude vähendamise eesmärgil kasulik».

Tema ütlusel on Meediakorpi üks ülesanne tagada selle alla kuuluvatele väljaannetele stabiilne reklaamikäive. «Meediakorpi idee seisneb osalt selles, et panna ettevõtja oma reklaamistrateegia peale pikemalt ette mõtlema, et oleks vähem hüplikku käitumist,» ütles ta.

AS Trio juhatuse esimees Rein Lang ütles, et Meediakorp on loodud tüüpilise meediamüügifirmana, mille eesmärk on müüa reklaami konkreetsetesse väljaannetesse. Lang kinnitas, et ta pole kursis ettevõtjate ja agentuuride väidetega, et Meediakorpi esindajad soovivad lepingut pakkudes ülevaadet kliendi reklaamieelarvest. Ta lisas, et kui mõni müügiagent on palunud kliendil avalikustada firma reklaamieelarve ning mõjutanud teda paigutama proportsionaalselt rohkem raha Meediakorpi vahendatavatesse väljaannetesse, «siis on see firma müügistrateegia küsimus».

Jaga lugu:
Hetkel kuum