Kõvatomase fenomenist

Nagu välk selgest taevast tabas Eesti avalikkust paari päeva eest uudis, et paljukannatanud Viljandimaa talunik Ilmar Kõvatomas astus keskerakonda. Mage nali? Igasuguste loogikareeglite järgi pidanuks endine vapper moonikasvataja olema keskerakonna ja eriti selle liidri Edgar Savisaarega nugade peal elu lõpuni. Kuidas saab rasket põllutööd rabav ja ennast moonikasvatusega elatav maaharija Kõvatomas unustada, et Savisaar õigustas siseministrina igati politseid, kes niitis tema moonipõllu maatasa.

Möödunud aasta suvel seisis Kõvatomas vapralt meedia keskmes, tema isiku ja kitsukese moonipõllu ümber mühasid eestlaste kired. Selles, kas moonide hävitamine oli halb omandivastane või õilis narkovastane tegu, pole üksmeelele jõutud tänaseni.

Kõvatomase loos on seiku, mis viitavad asja korraldatusele. Politsei ei viinud mullu suvel mooniaktsiooni Eesti põldudel lõpuni. Kõvatomas oli ainus kahjukannataja. Kuidagi lihtsalt nõustus siseministeerium ka sellega, et peab Kõvatomasele 70 000 krooni valuraha maksma. Ning lõpuks asja kroon. Naeratav Savisaar ulatamas Kõvatomasele keskerakonna liikmepiletit number 2000. Rabatud meedia kuuleb Savisaare suust, et Ilmar on olnud Edgarile sümpaatne juba kaua. Vanad sõbrad kohe.

Aga ehk tehti möödunud suvel kahe suure sõbra vahel tehing? Ilmar külvas moonid, et Edgar saaks anda politseile vaikselt suunised need maha niita. Edgar sai ettevõtmisest propagandakasu. Ikkagi politsei narkovastase võitluse kaitsja. Ilmar kogus lisaks avalikkusele ja valurahale nüüd ka üsna hästi sillutatud tee kohalikku volikogusse.

Fantaasia? Kuid tihti ei lähegi palju vaja, et üks eestlane saaks teist endale sõbraks osta. Ning mis juba ostetud, seda saab ka müüa.