18. september 1996 kell 22:00

Eesti kontrollib Venemaad

Kaubad, info ja andmeside ei jõua enam otse sihtpunkti, vaid peavad enne läbima iseseisvaid riike, mis veel viis aastat tagasi olid Venemaa küljes tihedamini kinni kui kunagi varem. Neis iseseisvates riikides asuvad sümboolsed kangid, mida liigutades on võimalik mõjutada info liikumist Venemaa ja välismaailma vahel.

Nii nagu Eesti suhtleb välismaailmaga läbi Soome ja Rootsi kulgevate sidekaablite, läbib Eestit Venemaale suunduv informatsioon.

Tuleviku multimeediaühiskonnas, kus mängib olulist rolli sidesüsteemide oskuslik haldamine ja kasutamine, võib Eesti-sugusel pisikesel riigil olla kokkuvõttes rohkem võimu kui suurel Venemaal.

Infotehnoloogia võimalustest annab parima näite Xeroxi afäär Vene saatkonnas Washingtonis. Venelased ei suutnud ise koopiamasinaid toota ning ostsid jänkide Xeroxi masina. Sinna masinasse olid luure keskagentuuri spetsialistid paigutanud pisikese fotokaamera, mis võimaldas jälgida Vene saatkonnas liikuvat informatsiooni ja nõnda juhtida kogu maailma saatust.

Juba täna on Soome Nokia ja Rootsi Ericsson saanud maailma juhtivateks infotehnoloogia tootjateks, kes Moskvas Vene valitsuse tellimusel infosüsteemide väljaehitamisega tegelevad. Suur Venemaa ei ole suutnud soomlaste ja rootslaste tehnikale midagi vastu panna.

Kel kaablid ja tehnoloogia peos, sel on juurdepääs sellele, mis liigub nende kaablite sees. Sisu kontrollimiseks on loodud sellised arvutiprogrammid, mis võimaldavad jälgida sideliinides toimuvat ning sealt vajalikku infot välja noppida, räägib Tarmo Kaljumäe firmast Data Telecom. Kas ka Eestis teeb seda keegi?

Madis Kaal Forekspangast on päris kindel, et rahvusvahelistele sideliinidele on väga raske juurde pääseda ja on raske uskuda, et Eestis püüaks keegi neis liinides liikuvat infot kätte saada. Lisaks sellele on Internetist täielikult eraldatud pangandusside SWIFT, mida peetakse väga kindlaks sidevõrguks. Ometi on igal reeglil erandeid. Nagu seegi, kuidas üks Ameerika koolipoiss muukis sisse NATO infoarvutisse, mida peeti varem maailma kõige kindlamaks infoarhiiviks.

Vaatamata võimalikele riskidele, liitub järjest enam ettevõtteid Eestis Internetiga. Paljud kahtlevad, kas Interneti-teenus on piisavalt turvaline. Timo Mitt Hoiupangast räägib, et absoluutselt kindlat sidesüsteemi on võimatu ehitada. Samuti ei tea ta Eestis sellist seadust, mis keelaks võõrastel näiteks Hoiupanga infoarvutis ringi luusimast ja vajalikku infot ammutamast.

Mitt lisab, et kutsumata külalistel on Interneti-panka väga raske ligi pääseda. Võimalike sissetungijate väljaselgitamiseks jälgitakse Hoiupanga infoarvutit iga päev.

«Kõikvõimalikud võrgu kuritarvitused püüame fikseerida,» lausub Mitt.

Turvasüsteem on nii võimas, et seni pole keegi teinud katsetki sisse tungida, lisab Kristi Liiva Hoiupangast.

Infotehnoloogia ja Interneti kiire areng on Eestis seostatav soodsa asukohaga. Iidsest kaubateede sõlmpuktist on saamas infomagistraalide sõlmpunkt. Eestit läbivad nii Venemaale kui ka Lätti, Soome ja Rootsi suunduvad valguskaablid.

Ida-Lääne vahelised fiiberoptilised sidekaablid, millel põhineb suur osa 21. sajandi multimeediaühiskonna infovahetusest, läbivad oma teel Eestit. Infovoolu töötlemiseks on siia võimalik rajada lugematul arvul uusi töökohti.

Hetkel kuum