Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas kohalike ettevõtjate eelistamine on õigustatud?

    Erastamisel on kohalikele liigagi palju antud. Proportsioon võinuks rohkem väliskapitali kasuks olla. Ma arvan, et lähtuda tuleks riiklikust seisukohast, mitte kodumaiste kapitalistide seisukohast. Riiklikust seisukohast on kõige tähtsam küsimus majanduskasv, kohalike kapitalistide huvid võiksid põhieesmärgiga võrreldes olla teisejärgulised.
    Ma ei jaga arvamust, et välisinvestorid on ohtlikud. Selliseid kahtlusi võib muidugi sulepeast välja imeda, aga tegelikult pole need enamasti kuskil kinnitust leidnud. Kiiresti lähevad edasi need riigid, kes on välisinvesteeringtele vaba võimaluse jätnud.
    Ülimalt tähtis on aga kodumaise kapitali akumuleerimine. Oluline on, et säästetakse rohkem ja kulutatakse vähem. Nn Kagu-Aasia tiigrid on saavutanud suure edu just tänu sellele.
    See on küll õige, et kodumaisele kapitalile tuleks stiimuleid luua, et nad suurendaksid investeeringuid. Ma arvan aga, et soodustuste tegemine otseselt ei ärgita kohalikke ettevõtjaid säästlikkusele.
    Kui ostja pakkus ettevõtte eest kõrgema hinna, kui nad on suutlikud tegelikult maksma, siis on see pakkujate majandussituatsiooni ebaadekvaatne hindamine.
    Probleem on aga olemas, sest investeeringute osa ettevõtetes on liiga väike ja eriti väike on see siis, kui ettevõtte uus omanik on kodumaine kapital.
    Kui kapitali puudujääki üritatakse tasa teha sellega, et ostuhinda vähendatakse, siis on see ühelt poolt mõistetav, aga pole mõistetav ausa konkurentsi poole pealt. Kui ettevõtte ostuhind nulliks kuulutada, ega see siis ei lahenda probleemi.
    Probleemi lahendamiseks oleks kõige mõistlikum, et kui omanikel kapitali ei ole ja ka laenukapitali ei ole võimalik juurde saada, siis tuleb osa aktsiaid võõrandada.
    Küsimus on selles, kas omada väiksemat osa edukas ettevõttes või omada kõiki aktsiaid pankrotieelses ettevõttes. Valiku tegemine on omanike asi.
    Ma ei ole kuulnud, et keegi sooviks kohalikele investoritele soodustusi. Aga Eestis võiks ikkagi ka oma tööstus ja oma laevandus olla. Indrek Neivelti jutt Sõnumilehes oli väga õige.
    Muidugi on võimalik ka nii, nagu kirjutab Anvar Samost, et eestlasel on täiesti ükskõik, kas ta sõidab soomlastele kuuluva laevaga või eestlastele kuuluva laevaga. Arutame seda mõtet edasi.
    Milleks meil peaks olema eestlasest majandusminister, kui majanduskasv on selline, nagu räägib Vahur Kraft. Toome parem ministri Singapurist, mis on väike riik nagu Eesti, aga kus on majanduskasv kiirem. Lõpuks võib küsida, kas seda Eesti riiki üldse vaja on, peaasi, et hästi elada saaks.
    Võtame näiteks põllumajanduse. On selge, et põllumajandus ei saa Eestis olla nii efektiivne, kui on näiteks puidutöötlemine. Põllumajanduse säilitamine on aga seotud töökohtadega.
    Kui me ajame äärmuslikult liberaalset majanduspoliitikat, siis tekib väga palju inimesi, kellel ei ole enam tööd. Kõik riigid tegelevad töökohtade loomisega, Eestis aga pole sellega veel tegelema hakatud.
    Tööstuse ja tööandjate keskliitu süüdistatakse sellistes asjades, millele selle liikmed mõelnudki pole. Me oleme samuti seisukohal, et välisinvesteeringuid tuleb igati soodustada. Mina ei ole näinud ühtegi töösturit, kes räägib, et välisinvestoritele tuleb teha takistusi.
    Küsimus on selles, kas müüa oma tööstus väga madala hinna eest välismaalasele. Kui piltlikult öelda, siis ainult joodik müüb oma vara 10protsendilise hinnaga võõrale maha. Las välisinvestorid tulevad ehitavad ja rajavad siin. Küsimus on erastamises. Eestlased ehitasid tehased üles ja eks see oli üldrahvalik vara. Pole õige kõike välismaalastele maha müüa. Tuleb võtta eesmärgiks 7 protsendi suurune majanduskasv. Seda, mis selle arvu saavutamisele kaasa aitab, tulebki teha. Tuleb hakata eesmärgipäraselt mõtlema.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Tallinna Sadam kasvatas reisijate arvu 87%, ent kaubamaht vähenes
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Tänavu III kvartalis läbis Tallinna Sadama sadamaid 2,5 miljonit reisijat ja 4,4 miljonit tonni kaupa. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 87% ehk 1,2 miljoni reisija võrra, samas kaubamaht vähenes 33%.
Maksueksperdid: nii surevad Eestis teenusplatvormid ja tekib suurim „tööandja“
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Parimal juhul ootab toitu või taksot tellides edaspidi hinnatõus, halvimal juhul kannatab ka teenus, sest pakkujaid jääb vähemaks, kirjutavad advokaadibüroo Sorainen maksutiimi liikmed vandeadvokaat Verner Silm ja jurist Marian Moldau.
Tagasihoidliku kauplemispäeva lõpetasid Balti börsid positiivselt
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Balti turud jätkasid täna tõusuga, Baltic Benchmark sulgus täna 0,49% plussis. Tallinna börs tõusis enim 0,81%, Riia börs kerkis 0,29% ning Vilniuse börs väikese tõusuga suurt muutust ei näidanud.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Läänemets liialdas. Ukraina põgenikke aitasid piiril vabatahtlikud Vene vabatahtlik: saame ukrainlastele segamatult abi pakkuda
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Siseminister Lauri Läänemets väitis, et Venemaa võimud viisid teadmata suunas ära Eesti kagupiiril järjekordadesse kogunenud Ukraina pagulased. Piiripunktides põgenikega tegelevate vabatahtlike sõnul on see vale või vähemalt arusaamatu liialdus.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.