Kui palju peab olema hulgimüügifirma pangaarvel raha?

- Igal ettevõttel on oma spetsiifika, hanketingimused ja poliitika -- milliseid riske ta tahab näiteks võtta ja kui efektiivselt raha kasutada.

Meie poliitika on selline, et kasutada raha maksimaalselt efektiivselt, kuna me võtame arvelduskrediite ja enamik vahendeid on meil siiski n-ö laenatud. Teisalt eeldab see ettvõtte enda kassavoogude ja kogu investeeringuteprogrammi täpset jälgimist. Et ei tekiks selliseid ülekuumenemise momente, kus mingeid arveid ei suudeta tasuda või debitoorne võlgnevus paisuks nii suureks, et sealt ei tule raha piisavalt kiiresti tagasi. Ma kardan, et mingit näitajat on raske välja tuua. See sõltub ettevõtte enda strateegiast ja poliitikast ning ka sellest, kui palju ettevõtet usaldatakse.

Meie käitlustsükkel on üsna pikk -- alates kauba tellimisest kuni selle müümiseni. See on pikem, võrreldes tähtaegadega, mis meil tuleb oma hankijatele tasuda. Vahe tingib vajaduse, et me peame arvestama mingi täiendava rahaga.

- Firma seisukohalt on seda parem, mida vähem on kasutult seisvat raha. Minimaalselt oleks otstarbekas pangaarvel hoida ilmselt ühe päeva käibe jagu.

Ainult pangaarve seda ei näita, mis seisus firma tegelikult on. Pankrotieelse olukorra hindamiseks on teisi vahendeid. Sõltub sellest, palju ollakse firmale võlgu ja palju on firma ise võlgu. Ühe päeva raha on üldise tausta kõrval n-ö tilk meres.

Lühiajaliselt saada olev raha peaks ületama lühiajalisi kohustusi 1,2 kuni 1,5 korda. Siis on firma maksevõime hea ja maksmisega probleeme ei teki.

Kui päevas kasutatakse sada tuhat, aga pangaarvel on pidevalt kolmsada tuhat krooni, siis see kakssada tuhat seisab seal ilmaasjata ja ei teeni suurt midagi. Siis on mõistlik paigutada raha kuhugi: kas väärtpaberitesse või maandada mingeid riske. Meie firmal nii palju vaba raha ei ole. Mõnel suurel hulgimüüjal liigub päevas arvelt läbi võib-olla 10--15 miljonit krooni.

- Sellel on ainult üks vastus: raha peab olema piisavalt. Mingit rusikareeglit ei ole -- see sõltub konkreetsest olukorrast ja ettevõtte suurusest. Raha peab olema piisavalt, et oleks võimalik ettevõtte tegevust ringi ajada. See, kas sularaha on või mitte, ei oma mitte mingit tähtsust. Vara on ikka vara -- raha on vaid selle üks vorm.

Kõige tähtsam asja juures on ettenägelik ja korrektne sularahavoogude analüüs. Ettevõtja peab oma tegevust planeerima selliselt, et need summad oleksid piisavad kõikide kohustuste täitmiseks. Meie puhul on kontserni reeglid -- mida me liigse rahaga teeme. Suure kontserni reeglid ja huvid on tihti teistsugused kui iseseisval ettevõttel Eestis. Kõikidel suurtel kontsernidel on võimalus otsustada, kuhu nad oma kasumi või sularaha ülejäägi suunavad -- kas see on siis tootjal, emafirma müügifirmal või haruettevõtetel erinevates riikides. Need otsused pannakse paika poliitiliselt ja sellel ei ole niivõrd pistmist otsese majandustegevusega.