Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Läänetuul tooks Eesti pangandusse muudatusi
Eesti pangad on ennast oma väikesel koduturul siiamaani üsna segamatult tundnud. Vastupidiselt siinsele tööstusele ei ole pangandussfääri senimaani eriti palju välismaist konkurentsi tekkinud. Soomlaste suurim, Merita pank, hõlmab praegu ehk kaks protsenti Eesti pangandusturust ning pole seni muutunud Eesti panganduse olulisematele tegijatele pinnuks silmas.
Märke sellest, et konkurents meretaguste tulijatega hakkab levima pangandusmaastikule, siiski õhus juba on. Rootsi üks suuremaid panku Svenska Handelsbanken (SHB) on pidanud oma esindust Eestis juba mitu aastat. Möödunud nädalal teatas ka Rootsi panganduse teine oluline tegija Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), et kavatseb asutada oma esindused Balti riikidesse ja Peterburi. Moskvas SEBi kontor juba tegutseb.
Esialgu ei käivita rootslased Eestis täiemahulist pangandustegevust. Esindused on mõeldud rohkem kohaliku turuga tutvumiseks ja selle kohta andmete kogumiseks. Samas näitab Merita panga eeskuju ka rootslastele seda, et välispangal on Eestis võimalik oma turuosa luua ja seda kasvatada. Merita pank on pangatoimingud käivitanud ning annab eestlastele laenugi. Rootslased pakuksid oma kohalolekuga tervistavat ja värskendavat konkurentsi Eesti kodumaistele pankadele.
Siinsele väikeärimehele oleks välispankade suurem interventsioon kindlasti meeltmööda. Kergeim moodus välismaistel rahahärradel ennast atraktiivseks muuta on siinsele ärimehele kodumaiste pankade omast odavamat laenu pakkuda. Eesti pangad on praegu leidnud, et lääne rahadoonoritelt, maailmapangalt, EBRD-lt jt, tulnud krediidiliine on väga mõnus kõrge protsendiga kohalikele ettevõtjatele ja eraisikutele edasi rentida.
Nii peab Eestis näiteks tavalise eluasemelaenu eest maksma 12--13 protsenti intressi. Soomlane saab samasuguse laenu kätte 6--7 protsendiga. Igati intrigeeriv alus, millelt meretagused pankurid siinsel rahanäljas turul lähtuda võiksid.
Välispankade siiatulekul on veel ka teine positiivne külg. Nimelt see, et kui Rootsi või Soome pank juba ees, tulevad nende ärimehed ka julgemini oma investeeringutega Eestisse. Kui välispank leiab, et kontoristaadiumist on aeg minna edasi aktiivsele pangandustegevusele, on see kinnituseks, et Eesti majandus pakub pangale piisavalt kasumit ja kliente.
Loomulikult ei pruugi välispankade tulek Eesti turule olla meeldiv kodumaistele pankadele. Kui aga välispankade surve tugevamaks muutub, võivad Eesti pangandusringkonnad nõuda Eesti Pangalt piirangute kasutuselevõttu.
Kindlasti ei hakka pankurid avalikult kuulutama, et nad ei pea SEBi või SHBd tegutsemiskõlblikeks. Küll võivad välismaalased avastada liberaalses Eestis oma teel muid kitsendusi. Kõlama võivad hakata väited, et välispangad destabiliseerivad Eesti pangandusturgu. Algab võitlus kahe konkureeriva leeri vahel. Eesti pankureil on siin vaja tõestada, et lisaks onupojapoliitikale on neil trumbiks ka inimsõbralikum pangandus.