Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Läänetuul tooks Eesti pangandusse muudatusi

    Eesti pangad on ennast oma väikesel koduturul siiamaani üsna segamatult tundnud. Vastupidiselt siinsele tööstusele ei ole pangandussfääri senimaani eriti palju välismaist konkurentsi tekkinud. Soomlaste suurim, Merita pank, hõlmab praegu ehk kaks protsenti Eesti pangandusturust ning pole seni muutunud Eesti panganduse olulisematele tegijatele pinnuks silmas.
    Märke sellest, et konkurents meretaguste tulijatega hakkab levima pangandusmaastikule, siiski õhus juba on. Rootsi üks suuremaid panku Svenska Handelsbanken (SHB) on pidanud oma esindust Eestis juba mitu aastat. Möödunud nädalal teatas ka Rootsi panganduse teine oluline tegija Skandinaviska Enskilda Banken (SEB), et kavatseb asutada oma esindused Balti riikidesse ja Peterburi. Moskvas SEBi kontor juba tegutseb.
    Esialgu ei käivita rootslased Eestis täiemahulist pangandustegevust. Esindused on mõeldud rohkem kohaliku turuga tutvumiseks ja selle kohta andmete kogumiseks. Samas näitab Merita panga eeskuju ka rootslastele seda, et välispangal on Eestis võimalik oma turuosa luua ja seda kasvatada. Merita pank on pangatoimingud käivitanud ning annab eestlastele laenugi. Rootslased pakuksid oma kohalolekuga tervistavat ja värskendavat konkurentsi Eesti kodumaistele pankadele.
    Siinsele väikeärimehele oleks välispankade suurem interventsioon kindlasti meeltmööda. Kergeim moodus välismaistel rahahärradel ennast atraktiivseks muuta on siinsele ärimehele kodumaiste pankade omast odavamat laenu pakkuda. Eesti pangad on praegu leidnud, et lääne rahadoonoritelt, maailmapangalt, EBRD-lt jt, tulnud krediidiliine on väga mõnus kõrge protsendiga kohalikele ettevõtjatele ja eraisikutele edasi rentida.
    Nii peab Eestis näiteks tavalise eluasemelaenu eest maksma 12--13 protsenti intressi. Soomlane saab samasuguse laenu kätte 6--7 protsendiga. Igati intrigeeriv alus, millelt meretagused pankurid siinsel rahanäljas turul lähtuda võiksid.
    Välispankade siiatulekul on veel ka teine positiivne külg. Nimelt see, et kui Rootsi või Soome pank juba ees, tulevad nende ärimehed ka julgemini oma investeeringutega Eestisse. Kui välispank leiab, et kontoristaadiumist on aeg minna edasi aktiivsele pangandustegevusele, on see kinnituseks, et Eesti majandus pakub pangale piisavalt kasumit ja kliente.
    Loomulikult ei pruugi välispankade tulek Eesti turule olla meeldiv kodumaistele pankadele. Kui aga välispankade surve tugevamaks muutub, võivad Eesti pangandusringkonnad nõuda Eesti Pangalt piirangute kasutuselevõttu.
    Kindlasti ei hakka pankurid avalikult kuulutama, et nad ei pea SEBi või SHBd tegutsemiskõlblikeks. Küll võivad välismaalased avastada liberaalses Eestis oma teel muid kitsendusi. Kõlama võivad hakata väited, et välispangad destabiliseerivad Eesti pangandusturgu. Algab võitlus kahe konkureeriva leeri vahel. Eesti pankureil on siin vaja tõestada, et lisaks onupojapoliitikale on neil trumbiks ka inimsõbralikum pangandus.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.