Ka laest küttes on põrandal piisavalt soe

Põrandakütte eelistest on palju räägitud. Kuid elektriküte pakub ka teisi võimalusi. Üks võimalus on lakke paigaldatavad kiirgurid, mis suudavad samuti garanteerida ruumis ühtlase temperatuuri. Lakke paigaldatud keskmise- (300--400 °C) ja kõrge- (750 °C) temperatuurilised kiirgurid, üllatav küll, soojendavad just põrandat, esemeid ja nende mõjuvälja jäävaid inimesi.

Kuna kiirguritelt eraldub soojus peamiselt kiirgusena, siis konvektsiooni osatähtsus on minimaalne (30%) ja temperatuuri vertikaalne jaotus on ühtlane nagu põrandakütte korralgi. Teisiti öeldes on kiirguritega kütmise korral temperatuuri gradient (muutus meetri kohta) 0,2--0,4 kraadi meetri kohta.

Sellest väiksem gradient esineb vaid põrandakütte korral. Kuid viimase sobimatus näiteks magamistuppa on ilmselge. Suure inertsi tõttu on praktiliselt võimatu operatiivselt reguleerida põrandaküttega ruumide temperatuuri vastavalt välistingimuste muutumisele.

Juuresolevast tabelist on näha, et põrandal mängivate laste tarvis tuleb eelistada kütmist põrandakütte või kiirguritega või tõsta keskmist temperatuuri. Samas on teada, et keskmise temperatuuri alandamisel ühe kraadi võrra hoiame kokku 5 protsenti energiat ja lõppkokkuvõttes kulub vähem raha.

Täiendavalt madalamale keskmisele temperatuurile võib inimesele toimiva kiirguse arvel alandada õhutemperatuuri veelgi.

Analoogiliselt jaanuaris rõdul päevitajale, tunneb inimene ka kiirguritega köetavas toas end mugavalt pisut (1--2 kraadi) madalama õhutemperatuuri korral. Seega kokkuvõttes on sääst juba 10--15%!

Kui soovime ööseks või puhkepäevadeks madalamat temperatuuri, siis kiirguritega saame toa soojaks just meile vajalikul momendil. Harva kasutatavate ruumide ülessoojendamine toimub kiiresti ning on hõlpsalt automatiseeritav. Näiteks välikohvikus võib kiirgussoojust pakkuda just siis, kui klient on kohal ja neid mugavusi vajab.

Analoogselt kohtvalgustusega võib kiirguritega kütmise korral jagada ruumi erineva temperatuuriga tsoonideks. Suures laos vajab laohoidja suuremaid mugavusi (sh sooja) laua taga istudes ja pabereid täites.

Jahedamate ilmadega hakkab läbimüük suurenema lahtiste ustega ärides. Suletud ukse avamine on lisapingutus ja seetõttu jäetakse see tihti tegemata.

Kui uksele on monteeritud õhkkardin, siis sellega tagame nii töötajatele kui ka sisenenud klientidele mugavused ning hoiame kokku liigsete õhukoguste kütmise arvel.

Mõlemas käes kotte kandev potentsiaalne ostja ja samuti käed taskus huviline pääsevad hõlpsasti läbi õhkkardinate ning asuvad kukrut kergendama.

Lähtudes majanduslikest ja energeetilistest kalkulatsioonidest, võib elekterkütet soovitada nii põhi- kui ka lisaküttena. Kui ainult toitekaablite võimsust jätkub.

Vesikütte hind Tallinnas (439 kr/MWh) ei jää millegi poolest alla võrdse energiakoguse maksumusele elektriga kütmisel.

Kasutades maksimaalselt elektrienergia öist tariifi, võib rahaliste kulutuste osas vesiküttega võrreldes saavutada ka tunduvalt suuremat edu.