24. september 1996 kell 22:00

Komandanditund maksunduse vallas

Valitsus toetas eile riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju poolt ning reformierakondlaste Jürgen Ligi ja Heiki Kranichi esitatud ettepanekuid kevadel rahandusministeeriumis väljatöötatud ja valitsuses ning riigikogus heaks kiidetud käibemaksuseaduse muutmiseks.

«Raju eelnõu toetasime sajaprotsendiliselt ja tegime ettepaneku ühendada selle eelnõuga Heiki Kranichi ja Jürgen Ligi ettepanekud, kusjuures osaliselt, mida saavutas Opmann läbirääkimistel Kranichi ja Ligiga,» teatas peaminister Tiit Vähi.

Raju sõnul puudutab tema ettepanek liisingutegevust. «Praeguses olukorras liisingufirmad sisuliselt käibemaksu tagasi ei saa,» rääkis Raju, «ehk saavad, aga liisingu tähtaja jooksul -- kui see on viis aastat, siis viie aasta jooksul, kui kümme, siis kümne aasta jooksul.» Raju sõnul oli kevadel muudetud käibemaksu seaduse eesmärk võitlus maksupettustega, mitte sõiduautode müügi- ja liisingutegevuse lõpetamine Eestis.

Seetõttu on otstarbekas lubada sõiduautode ostmisel makstud käibemaks maha arvata ettevõtjatel, kelle põhitegevus on sõiduautode müük või kapitali- või kasutusrendile andmine.

Esimene ettepanek puudutas hoonestusõiguse seadmise maksustamist. «Kuna kinnisasjade käivet Eesti Vabariigis ei maksustata käibemaksuga, siis kevadel tehtud muudatus, mis hakkab maksustama hoonestusõigust, eirab seda reeglit,» selgitas Kranich.

Kõige enam vaidlusi riigikogu saalis võib Kranichi sõnul põhjustada nende soov muuta kevadel käibemaksuseadusesse toodud arusaam, et kui kaupu või teenuseid on ostetud sularaha eest ja arve on suurem kui 50 000 krooni, siis ei ole võimalik maha arvata sellisel moel makstud käibemaksu. «See tekitab kahte sorti raha,» viitas Kranich ajale, mil sularaha oli kallim kui arveraha, «nüüd on sellesse seadusesse sisse kirjutatud vastupidine juhtum, kus sularaha ei ole alati kasutatav.»

Kranich lisas, et vestluses rahandusministeeriumi ametnikega on selgunud, et sularahana käsitletakse praegu ka näiteks seda, kui ettevõte maksab pangakontole sularaha sisse ning palub selle sama raha üle kanda äripartneri kontole.

Kolmas punkt puudutab käibemaksu tagastamist. «Kevadel muudetud seadus ütleb, et enammakstud käibemaks jääb eelseisva maksuperioodi katteks ja tagastatakse ainult juhul, kui enammaksmine on tingitud nullmääraga maksustatavast käibest, tegelikult siis ekspordist,» rääkis Kranich.

See tekitab olukorra, kus kodumaisele turule tootvad firmad enammakstud käibemaksu tagasi ei saa. Ka eksportivate firmade puhul arvestatakse käibemaksu tagastamisel ainult ekspordi mahtu, kui aga kõrvale ehitatakse mingit uut tsehhi, mida tulevikus kasutatakse ekspordi valmistamiseks, siis ehitusmaterjalide puhul makstud käibemaks selle juhendi kohaselt ei ole tagastatav, rääkis Kranich.

Ta märkis, et tema arust on kevadel sisseviidud muudatuse näol tegemist eksitusega, mis tuleks kiiremas korras tagasi muuta: «Firma peab saama enammakstud käibemaksu tagasi.» Kranichi sõnul peaks maksuametil olema õigus enammakstud käibemaks külmutada firma puhul, kellega ta protsessib, aga käibemaksuseadusega ei tohi karistada ausaid maksumaksjaid.

«Suurinvesteeringu puhul on kõik arvestanud sellega, et nad saavad käibemaksu, mille nad investeerimisel kellelegi maksavad, jooksvalt tagasi kolmekümne päeva pärast, aga nüüd investeering kallineks 18 protsenti, see on ebanormaalne,» tõi Kranich näite.

Neljas punkt puudutab tolliprotseduuure. Kranichi sõnul on praegu tekkinud piiril tõsine segadus, kuna importijailt nõutakse dokumendi, mis kinnitaks, et see kaup on tõepoolest kunagi mõne teise riigi territooriumilt välja veetud.

«Kui maksuamet tahab, siis peab tal olema õigus kasutada vaidlustes ka teiste riikide tollidokumente, aga mitte mingil juhul ei pea olema ettevõtjal kohustus teise riigi tollidokumente kuskilt otsida, kuna tal puudub igasugune juriidiline alus nende dokumentide kättesaamiseks,» rääkis Kranich.

Tema sõnutsi on seadusesse sisse kirjutatud maksuameti sügav umbusk Eesti tolliameti vastu: «Ma ei tea, kas see on kõige õigem koht, kuhu kirjutada. Kui maksuametil ja tolliametil on omavahelisi probleeme, on need sellisel juhul vaja lahendada nende ametkondade juhtkonna tasemel.»

Jürgen Ligi lisas, et kevadel käibemaksuseaduses tehtud muudatustes on tugevalt tunda maksuameti soovi vahendeid valimata raha koguda.

«Reformierakonna fraktsioon ei pidanud kevadel seaduse sellist muutmist otstarbekaks, me hääletasime seaduse muudatuse vastu, paraku loeb saalis kriitilistel hetkedel lihtsalt mehaaniline enamus,» selgitas Kranich, miks äsja muudetud seadus nii palju uut tööd annab.

Kranichi sõnul on maksuameti ja rahandusministeeriumi probleem selles, et kogu seadusandlust vaadeldakse kontekstis, kuidas suurendada riigieelarve tulusid, arvestamata majanduse strateegilist planeerimist.

Hetkel kuum