• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Bulgaaria püüab lahendada pangakriisi

    Stabiliseerimisplaani kohaselt on keskpank peaaegu kolmekordistanud oma aastast intressimäära, mis on nüüd 300%, ning võtnud üheksa raskustes era- ja riiklikku panka järelevalve alla. Nii loodab keskpank taastada usalduse pangasüsteemi vastu ning vältida riigi 11,86 miljardi dollari suuruse välisvõla intresside tasumise järjekordset edasilükkamist.
    Bulgaaria pangakriis on ägenenud viimastel nädalatel, kui tuhanded hoiustajad on paaniliselt püüdnud oma leeviarveid vahetada kõva valuuta vastu.
    Keskpank tõstis põhilise intressimäära «kriisitasemele» ehk 108 protsendini mais, kui valitsus oli võtnud kaks panka järelevalve alla, algatanud pankrotimenetluse veel viie panga vastu ning lubanud sulgeda 64 riigiettevõtet, mis andsid 30% riigisektori kogukahjumist.
    Et toetada allesjäänud panku, leevendas keskpank miinimumreservi nõuet, lubades pankadel iga kuu kasutada hädatarvilikeks operatsioonideks kuni 50% oma kohustuslikust deposiidist.
    Lisaks kohustus keskpank eelmisel nädalal toetama rahvusvaluutat leevi riigi välisvaluutaturul, kus leevi kurss dollari suhtes oli 230, aasta algul oli see 71. Kuna keskpanga valuutareserv on augusti 1,2 miljardilt dollarilt langenud praegu 574 miljonile dollarile, siis on panga tegevusvõimalused piiratud.
    Meeletu intressimäär ja leevi nõrgenemine raskendavad valitsuse finantsprobleeme. Revideeritud 1996. a eelarve kohaselt kulub riigituludest kuni 52,6% sisevõla intresside ning välisvõla 680 miljoni dollari suuruste intresside tasumiseks. Tuleval aastal tõusevad välisvõla intressid 1,25 mld dollarini.
    Peaminister Zhan Videnovi valitsus loodab, et rahvusvaheline valuutafond (IMF) annab järgmisel kuul Bulgaariale 115 miljoni dollari suuruse tagavaralaenu.
    Et riigikassasse raha juurde saada, on valitsus otsustanud erastada 15% parimatest riigifirmadest ja teenida sel moel üle miljardi dollari. Riiklikust telekommunikatsioonifirmast läheb müüki 25--40. Veel on erastamisnimekirjas kasumiga töötav keemiafirma Soda Devnya, kaevandused, metalli- ja laevatehased jm. Et julgustada investoreid ja vähendada välisvõlga, saab aktsiaid osta nii sularaha kui obligatsioonide eest. FT
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Andrus Tamm: Narvas aitaksid luua töökohti ainult heanaaberlikud suhted
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ühe konsultatsioonifirma hinnangul tõi Nord Stream 2 projekt Soome ligikaudu 600 töökohta ja 413 miljoni euro jagu majanduslikku kasu. Kas te kujutate ette, kuidas oleks Ida-Virumaale ja Eestile tervikuna mõjunud selline rahasüst, küsib Keskerakonna Narva nimekirjas kandideeriv Andrus Tamm vastuses Äripäeva valimiste-eelsele küsitlusele.
Ainult Dow Jones suutis nädalat alustada tõusuga
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
USA peamistest indeksitest vedas end üles poole ainult Dow, samas kui tehnoloogiasektor tiris allapoole nii Nasdaqi kui ka S&P 500 indeksit, vahendab Reuters.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 240 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.