Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ettevõtjad arvustavad erakondade tegevust
«Loodus tühja kohta ei salli ja kui inimesed, kes ennast poliitikuks nimetavad, ei saa ühe või teise küsimuse lahendamisega hakkama, mis takistavad majanduse arengut, siis on selge, et pragmaatilised ärimehed üritavad selle tühimiku täita, et need küsimused ikkagi saaks mõistusepäraselt lahendatud,» selgitas Luman.
«Äriuudiste» andmetel on mitmed firmad oluliselt vähendanud erakondadele antavaid toetussummasid. Firmad, kes poliitikuid toetavad, ei soovi oma nimesid avaldada. Siiski usub Norma juhatuse esimees Jüri Käo, et kuigi ettevõtjad ei ole rahul poliitikute seniste tegemistega, saavad need siiski veel rahalist toetust.
«Eks mingi raha erakonnad kindlasti saavad,» arvas Käo. «Minu meelest on põhiprobleem, et erakonnad on välja kujunemata ja läheb veel aega, enne kui me saame rääkida erakonnast või erakondadest, kes esindavad põhiliselt ettevõtjate huve. Täna need erakonnad puuduvad.»
Ettevõtjate suhtumist poliitikutesse iseloomustab selgelt Toomas Lumani väide, et Eestis erakondi kui selliseid ei eksisteeri.
«Minu isiklik seisukoht on, et enamik erakondi ei ole erakonnad selle mõistes, kuna ma ei näe, et seal toimuks järjekindel poliitiline töö,» selgitas Luman. «See tähendab, et tehtaks pidevalt nii meie välispoliitika kui ka majanduspoliitika analüüse, et orienteerutaks olukorras ja oleks sõna otseses mõttes parteiline distsipliin. On ju täiesti kurioosne, kui ühe ja sama partei liikmed mitmesugustes põhimõttelistes küsimustes parlamendis hääletades muljuvad kõiki kolme nuppu: nii poolt, vastu kui erapooletut. Mis poliitikast ja parteipoliitikast saame siin üldse rääkida.»