• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ettevõtjad arvustavad erakondade tegevust

    «Loodus tühja kohta ei salli ja kui inimesed, kes ennast poliitikuks nimetavad, ei saa ühe või teise küsimuse lahendamisega hakkama, mis takistavad majanduse arengut, siis on selge, et pragmaatilised ärimehed üritavad selle tühimiku täita, et need küsimused ikkagi saaks mõistusepäraselt lahendatud,» selgitas Luman.
    «Äriuudiste» andmetel on mitmed firmad oluliselt vähendanud erakondadele antavaid toetussummasid. Firmad, kes poliitikuid toetavad, ei soovi oma nimesid avaldada. Siiski usub Norma juhatuse esimees Jüri Käo, et kuigi ettevõtjad ei ole rahul poliitikute seniste tegemistega, saavad need siiski veel rahalist toetust.
    «Eks mingi raha erakonnad kindlasti saavad,» arvas Käo. «Minu meelest on põhiprobleem, et erakonnad on välja kujunemata ja läheb veel aega, enne kui me saame rääkida erakonnast või erakondadest, kes esindavad põhiliselt ettevõtjate huve. Täna need erakonnad puuduvad.»
    Ettevõtjate suhtumist poliitikutesse iseloomustab selgelt Toomas Lumani väide, et Eestis erakondi kui selliseid ei eksisteeri.
    «Minu isiklik seisukoht on, et enamik erakondi ei ole erakonnad selle mõistes, kuna ma ei näe, et seal toimuks järjekindel poliitiline töö,» selgitas Luman. «See tähendab, et tehtaks pidevalt nii meie välispoliitika kui ka majanduspoliitika analüüse, et orienteerutaks olukorras ja oleks sõna otseses mõttes parteiline distsipliin. On ju täiesti kurioosne, kui ühe ja sama partei liikmed mitmesugustes põhimõttelistes küsimustes parlamendis hääletades muljuvad kõiki kolme nuppu: nii poolt, vastu kui erapooletut. Mis poliitikast ja parteipoliitikast saame siin üldse rääkida.»
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.