30. september 1996 kell 22:00

Heast tahtest jääb väheks, vaja on otsust

Kas keegi uskus paari aasta taguseid jutte, et 1996. aastal alustatakse infrastruktuuri ettevõtete erastamist? Ega vist tolleaegseid erastamisentusiaste päris tõsiselt ei võetud. Ent pessimistid pidid pettuma. Eilsel breefing'ul esitles erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet viie infrastruktuuri ettevõtte erastamiskavu, millele põhimõtteline heakskiit on saadud ka valitsuselt ning mis lõplikul kujul peaksid valmima veel selle aasta sees. Sooviga asuda infrastruktuuri ettevõtteid erastama on valitsus näidanud oma head tahet pöörata lisaks sõnadele ka tegudega paari kraadi võrra parempoolsemaks. Ja mis veelgi toredam, viie infrastruktuuriettevõtte erastamine peaks lähiaastatel Eestisse tooma märkimisväärselt välisinvesteeringuid, mis juba pisut kahanema kippuvad.

Põhjus infrastruktuuri ettevõtete erastamiseks on kõigile arusaadav: riigil puudub raha investeeringute tegemiseks. Samuti ei suuda riik ettevõtjana üldjuhul töö efektiivsuselt eraettevõtjaga konkureerida. See põhjuste rida on veelgi pikem -- alates Eestisse tulevate investeeringute toomise vajadusest kuni, laenates Väino Sarneti sõnu, soovini «saada kvaliteetset teenust juba täna ja maksta investeeringud kinni veidi hiljem».

Kindlasti ei tohi kõige olulisemaks infrastruktuuri ettevõtete ostukriteeriumiks saada ostuhind. Loomulikult ei tohi müüa ettevõtet nn võileiva hinna eest, ent erastamisest Hüvitusfondi, sihtkapitalidesse ja valitsuse reservfondi laekuva papirulli suuruse olulisus on infrastruktuuri ettevõtete puhul mõne tavalise vabriku müügiga võrreldes pisut väiksem. Infrastruktuuri ettevõtted on tihedalt seotud ümbritseva majanduskeskkonnaga ning iga nende näpuliigutus kajastub paljude inimeste eluolus. Seega peaks esmane kriteerium olema ettevõtte efektiivse töö tagamine tulevikus, investeeringute suurus ja kvaliteet.

Erastamisega kaasneb ka mitme ettevõtte aktsiate avalik müük ning kunagi jõuavad nad käivet tegema ka Tallinna väärtpaberibörsile. See aga tooks börsile juurde nii välis- kui ka koduinvestoreid ning muidugi ka lisaraha.

Paraku ei pruugi aga nende viie ettevõtte erastamine minna nii libedalt. Mõne ettevõtte erastamine võib kujuneda lõputult pikaks protsessiks, mille jooksul soovivad erinevatel põhjustel oma kätt erastamisämbris solgutada nii riigikogu tegelased kui muud «lähedal seisvad isikud». Kahetsusväärselt on esimese viivituse pooldajana juba otsa lahti teinud kõrvalleheküljel teede- ja sideminister Kalev Kukk. Kindlasti ujuvad lähiajal pinnale ka mitmed asjamehed, kes kinnitavad, et riik ei peaks nii häid ettevõtteid üldse müüma.

Kahel käel on Äripäev tänases lehes avaldatud Phare programmi koordinaatori Anton van Heerwaardeni hinnangu poolt: erastamisega ei tohi viivitada. Ainult hea tahte avaldusest edasisel erastamisel jääb aga väheseks. Järgmise kiire ja hädavajaliku sammuna peab valitsus vastu võtma konkreetsete tähtaegadega varustatud lõpliku otsuse infrastruktuuri ettevõtete erastamise kohta. Viivitamisega võib kaotsi minna nii mõnigi miljon, mille maksavad kinni ettevõte ja tema teenuste tarbijad.

Hetkel kuum