• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Heast tahtest jääb väheks, vaja on otsust

    Kas keegi uskus paari aasta taguseid jutte, et 1996. aastal alustatakse infrastruktuuri ettevõtete erastamist? Ega vist tolleaegseid erastamisentusiaste päris tõsiselt ei võetud. Ent pessimistid pidid pettuma. Eilsel breefing'ul esitles erastamisagentuuri peadirektor Väino Sarnet viie infrastruktuuri ettevõtte erastamiskavu, millele põhimõtteline heakskiit on saadud ka valitsuselt ning mis lõplikul kujul peaksid valmima veel selle aasta sees. Sooviga asuda infrastruktuuri ettevõtteid erastama on valitsus näidanud oma head tahet pöörata lisaks sõnadele ka tegudega paari kraadi võrra parempoolsemaks. Ja mis veelgi toredam, viie infrastruktuuriettevõtte erastamine peaks lähiaastatel Eestisse tooma märkimisväärselt välisinvesteeringuid, mis juba pisut kahanema kippuvad.
    Põhjus infrastruktuuri ettevõtete erastamiseks on kõigile arusaadav: riigil puudub raha investeeringute tegemiseks. Samuti ei suuda riik ettevõtjana üldjuhul töö efektiivsuselt eraettevõtjaga konkureerida. See põhjuste rida on veelgi pikem -- alates Eestisse tulevate investeeringute toomise vajadusest kuni, laenates Väino Sarneti sõnu, soovini «saada kvaliteetset teenust juba täna ja maksta investeeringud kinni veidi hiljem».
    Kindlasti ei tohi kõige olulisemaks infrastruktuuri ettevõtete ostukriteeriumiks saada ostuhind. Loomulikult ei tohi müüa ettevõtet nn võileiva hinna eest, ent erastamisest Hüvitusfondi, sihtkapitalidesse ja valitsuse reservfondi laekuva papirulli suuruse olulisus on infrastruktuuri ettevõtete puhul mõne tavalise vabriku müügiga võrreldes pisut väiksem. Infrastruktuuri ettevõtted on tihedalt seotud ümbritseva majanduskeskkonnaga ning iga nende näpuliigutus kajastub paljude inimeste eluolus. Seega peaks esmane kriteerium olema ettevõtte efektiivse töö tagamine tulevikus, investeeringute suurus ja kvaliteet.
    Erastamisega kaasneb ka mitme ettevõtte aktsiate avalik müük ning kunagi jõuavad nad käivet tegema ka Tallinna väärtpaberibörsile. See aga tooks börsile juurde nii välis- kui ka koduinvestoreid ning muidugi ka lisaraha.
    Paraku ei pruugi aga nende viie ettevõtte erastamine minna nii libedalt. Mõne ettevõtte erastamine võib kujuneda lõputult pikaks protsessiks, mille jooksul soovivad erinevatel põhjustel oma kätt erastamisämbris solgutada nii riigikogu tegelased kui muud «lähedal seisvad isikud». Kahetsusväärselt on esimese viivituse pooldajana juba otsa lahti teinud kõrvalleheküljel teede- ja sideminister Kalev Kukk. Kindlasti ujuvad lähiajal pinnale ka mitmed asjamehed, kes kinnitavad, et riik ei peaks nii häid ettevõtteid üldse müüma.
    Kahel käel on Äripäev tänases lehes avaldatud Phare programmi koordinaatori Anton van Heerwaardeni hinnangu poolt: erastamisega ei tohi viivitada. Ainult hea tahte avaldusest edasisel erastamisel jääb aga väheseks. Järgmise kiire ja hädavajaliku sammuna peab valitsus vastu võtma konkreetsete tähtaegadega varustatud lõpliku otsuse infrastruktuuri ettevõtete erastamise kohta. Viivitamisega võib kaotsi minna nii mõnigi miljon, mille maksavad kinni ettevõte ja tema teenuste tarbijad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Vilepuhuja märtri rollist välja tõstmine toob ettevõtjatele uusi kohustusi
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
Selleks, et vilepuhuja julgeks organisatsiooni kitsaskohtadele osundada, peab ta tundma end turvaliselt. Peagi rakenduv Euroopa Liidu direktiiv seab ettevõtetele konkreetsed nõuded tagamaks, et probleemidele tähelepanu juhtija ei satuks märtri rolli.
„Kartke ja oodake halvimat“: häkkerid ründasid Ukraina riigi veebi