Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Otseinvesteeringud näitavad langussuunda
Majanduseksperdid peavad otseinvesteeringute mahu vähenemist indikaatoriks, mis näitab pikaajalise huvi vähenemist.
On tõenäoline, et huvi pikaajaliste investeeringute vastu langes seoses presidendivalimistega nii Eestis kui Venemaal, ütles John Wilson investeerimisfirmast Hansa Invest. Tema sõnul langes järsult välisinvestorite huvi Venemaa vastu enne valimisi.
Eesti Panga nõukogu liikme Ardo Hanssoni sõnul ei tohiks valimised otseinvesteeringuid niivõrd mõjutada ning sellisel langusel võivad olla ka muud põhjused. Ühe võimaliku põhjusena märkis ta üleliia suurt vigade osatähtsust maksebilansi koostamisel.
Välisinvesteeringute agentuuri andmetel on Eesti Panga ametnikud otseinvesteeringute kokkuarvutamisel teinud mingi näpuvea, kuna äriregistri andmetel on 1996. aasta esimesel poolaastal registreeritud 400 uut välisosalusega ettevõtet ning ainult välisfirmade Coastali ja Elcoteqi esimese poolaasta investeeringud on ületanud mitusada miljonit krooni.
Eesti Panga infoosakonna asejuhataja Kaja Kell välistas võimaluse, et otseinvesteeringute kokkuarvutamisel on tehtud viga. Tema arvates mõjutas otseinvesteeringute vähenemist välismaalaste suurenev huvi muude investeerimisvõimaluste vastu.
Näitena tõi ta portfelliinvesteeringute mahu kasvu, mis näitab välismaalaste elavat tegevust börsil. Teise argumendina märkis Kell Eesti investeerimiskeskkonda, mis on välismaistele investoritele muutunud vähemsõbralikuks.
Eesti Panga koostatud maksebilansi järgi on Eestisse saabunud otseinvesteeringute maht vähenenud juba kolm kvartalit järjest, alates 1995. aasta teisest poolest.
Kui 1995. aasta esimesel poolel tuli Eestisse otseinvesteeringute näol ligi miljard krooni, siis tänavu tuli sama ajaga ainult 394 miljonit krooni.
Otseinvesteeringute saldo on vähenenud alates 1994. aastast, mis näitab, et Eestisse on jõudnud üha vähem välisraha ja Eesti firmad on hakanud enam raha välismaale paigutama.
Ardo Hanssoni sõnul on otseinvesteeringute selline vähenemine tähelepanuväärne ja on võimalik, et pärast Eesti Telekomi ja teiste infrastruktuuriobjektide erastamist langeb otseinvesteeringute maht veelgi.
Valitsuse majandusnõuniku Hardo Pajula sõnul aitab edasist otseinvesteeringute vähenemist tasakaalustada riigi ülalpidamiseks tehtavate kulutuste vähendamine kolmandiku võrra.
Kui meie eksportijad ja tootjad ei pea riigiametite nõudmistele ja kasvule vastu, suureneb riigieelarve defitsiit, mis võib põhjustada valuutakomitee kokkutuleku ja krooni kukkumise, ütles Pajula.
Pajula ütlusel tuleb koondada umbes kolmandik riigiametnikest. «Mina võin olla esimene, kes läheb,» ütles ta.