Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
50 miljonit on regionaalpoliitikale vähe
«Võrreldes selle aastaga on järgmisel aastal kavandatud 25protsendiline tõus, nii et vähemalt selles mõttes võib öelda, et riik on pidanud regionaalpoliitikat oluliseks,» rääkis regionaalminister Tiit Kubri.
Regionaalseid vahendeid kasutatakse maakondades põhiliselt koolituseks, uuringuteks, kohalike arengustrateegiate väljatöötamiseks ja maakonna reklaamiks.
Kuigi riiklikest vahenditest moodustab ligi veerandi regionaalpoliitiline laen, ei ole see siiski suhteliselt väikese koguse tõttu eriline tugi abivajajatele. Laenuraha kasutatakse kohalike projektide riskide alandamiseks.
Regionaalametnik Peeter Viirand Võrumaalt kinnitas, et regionaalpoliitilist laenu on peaaegu võimatu saada -- Võrumaalt esitatud seitsmest taotlusest rahuldati vaid kaks, sedagi suhteliselt väikeses ulatuses.
Tiit Kubri sõnutsi on vaatamata väikestele mahtudele saanud laenudega siiski ka midagi ära teha. «On küllalt häid näiteid, kuidas see laen on end ära tasunud,» lisas ta. «Konkreetselt Hiiumaal suudeti näiteks tänu sellele piimatootmist säilitada.»
Kohalikud omavalitsused ootavad riigilt konkreetsemaid samme riikliku regionaalpoliitika väljatöötamisel, et tagada erinevate regioonide tasakaalustatud areng.
Selleks oleks vajalik eelkõige riiklikul tasemel prioriteetide sõnastamine, millele järgneksid konkreetsed sammud -- näiteks teedeehituse, infosüsteemide loomise, piiripunktide rajamise ja ka diferentseeritud maksusüsteemi näol.
Kuna valitsuse ja riigikogu tasandil regionaalarengu väärtustamist niipea ei loodeta, on kohalikud omavalitsused otsustanud pöörduda abi saamiseks president Lennart Meri poole. Kavas on korraldada ka Eesti arengukonverents.