Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kadaka turust
Kui küsisin jaekaupmeeste liidu tegevjuhilt Meelis Randmalt ja Tallinna kaubamaja direktorilt Peeter Tohverilt, miks on kaubad Kadaka turul palju odavamad kui poes, siis vastasid nad mulle üksmeelselt, et suur osa turumüüjaid ei maksa riigile mittemingisuguseid makse.
Kaupmehed ja maksuameti töötajad ei oska öelda, kuidas on võimalik kahtlustatavat maksupettust tuvastada. Maksuameti andmetel on kõigi Kadaka turul tegutseva 750 ettevõtte ja 250 üksikisiku maksumaksmist võimatu kontrollida. Lahendust maksumaksmise probleemile ei suuda pakkuda Kadaka turu haldaja ASi Combinent juht Aleksander Drell ega turu tegevusloa väljastanud Mustamäe linnaosa vanem Jevgeni Tomberg.
Mida sellises olukorras teha? Ausad kaupmehed on loomulikult pahased, kui makse ei maksta. Nad näevad keerulisest olukorrast väljapääsu kontrolli tõhustamises turgudel. See tähendaks, et riik peaks kulutama rohkem raha maksuametnike töölevõtmiseks. See tähendab ka seda, et makse tuleb veelgi tõsta, mis omakorda loob võimaluse maksudest kõrvalehiilimisega suuremat kasu teenida. Järelikult pole kontrolli tõhustamine pääsetee, vaid suurendab hoopis kiusatust maksu mitte maksta.
Võimalik lahendus on maksu kaotamine või vähendamine sellise piirini, kus maksumäär ei paku spekulantidele enam huvi ning isegi turukaupmehed on nõus maksu ära maksma. Kui arvestada, et kõigi Eesti turgude käive on päevas 16 miljonit krooni, siis võib maksumäära alandamisest tõusev tulu olla isegi suurem kui see raha, mille riik suudab praeguse maksumäära puhul koguda. Bensiini aktsiisi tõstmisega on riik juba oma vitsad saanud: aktsiisi suurendamine vähendas tunduvalt bensiini müüki ja vähendas kokkuvõttes aktsiisi laekumist.