1. oktoober 1996
Jaga lugu:

Saksamaal on oodata «kuuma» sügist

Haigustoetuse vähendamise kiitis parlament valitsuse kokkuhoiupaketi ühe punktina heaks kolm nädalat tagasi, kuid selle rakendamise tähtaja jättis ta lahtiseks.

Konservatiivide-liberaalide valitsuses puudub üksmeel, millal uus seadus jõustub. Kantsler Helmut Kohl on otseselt pöördunud firmajuhtide poole palvega, et nad ei maksaks haigustoetust kuni 100% palgast, kuna see kiirendaks inflatsiooni, halvendaks tööstuse konkurentsivõimet ning raskendaks Saksamaal toime tulla kokkuhoiuabinõudega, mis on vajalikud valuutaliitu pääsemiseks. Liberaalist majandusminister Günter Rexrodt leiab, et tööandjad ja töövõtjad peaksid tuleva aasta töölepingu sõlmimise läbirääkimistel ise kokkuleppele jõudma, millal uut seadust rakendada.

Kasutades selgusetut olukorda ära, otsustas 200 000 töötajaga Saksa juhtiva tööstuskontserni Daimler- Benz peadirektor Jürgen Schrempp möödunud nädalal, et alandab kohe oktoobri alguses haigustoetuse 80 protsendini palgast. Seni on haigustoetus olnud 100 protsenti palgast.

Mõjuvõimas masinaehitustööliste ametiühing IG Metall reageeris kiiresti, väites, et see rikub töölepingut, ja kutsus töötajaid üles streigile.

Laupäeval jättis tööle minemata 23 000 Mercedes-Benzi töötajat. Selle tagajärjel jäi ettevõttel tootmata 2500 autot. Esmaspäeval keeldus tööd alustamast umbes 1200 Mercedese töötajat. See töökonflikt Saksamaa suurimas tööstuskontsernis võib saabuval sügisel saada eelmänguks streikidele paljudes teistes ettevõtetes.

Mercedese järel on uue seaduse rakendamise plaanist teatanud ka suuruselt teine kontsern, 170 000 töötajaga elektroonikafirma Siemens. Samuti Saksa suurpangad Deutsche Bank, Dresdner Bank, Commerzbank, Bayerische Vereinbank ja Hypo-Bank, kus töötab 110 000 inimest, ja keemiakontsernid BASF ja Hoecht, kus on umbes 100 000 töötajat. Rääkimata juba sadadest väiksematest firmadest.

Suurfirmadest on vaid Volkswagen teatanud, et uut seadust rakendab ta järgmisel töölepinguperioodil. Seal on põhjuseks asjaolu, et sotsiaaldemokraatide juhitav Alam-Saksimaa liidumaa on Volkswageni üks suuraktsionäre.

Saksa ametiühinguid ärritab kõige enam see, et tööandjad ei soovi uue seaduse rakendamise üle läbirääkimisi pidada ning et Daimler tegi oma otsuse kohaliku ametiühinguga konsulteerimata.

Seni on Saksa tööstusmudeli edu üks saladusi olnud just osapoolte usalduslik koostöö töökonfliktide ennetamisel. Nüüd pelgavad nii poliitikud kui ametiühingujuhid, et Jürgen Schrempp oma ühepoolse otsusega võib kogu süsteemi segi ajada.

Samal ajal on osa tööandjaid teatanud, et nad ei kavatse haigustoetust vähendada. Selle otsuse tegi mitu piirkondlikku kaubandusala tööandjate organisatsiooni. Nüüd on suur oht, et tekib kaks haigustoetuse süsteemi -- sajaprotsendiline ametnike ja kaheksakümneprotsendiline tööliste jaoks. Selle tagajärjel võib tekkida streigilaine eelkõige Saksa masinatööstuses. DN-AP-BNS-ÄP

Jaga lugu:
Hetkel kuum