Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Miinimumpalga tulevik lahtine
Sotsiaalminister Toomas Vilosius sõnas läbirääkimiste lõppedes, et miinimumpalga tõstmine on läbirääkimiste küsimus. «1200 kroonini ei tõuse miinimumpalk järgmisel aastal kindlasti mitte,» lisas ta samas.
Tööandjate esindaja, reformierakonna Tallinna linnapea kandidaat Priit Vilba lausus, et tööandjad suhtuvad miinimumpalga tõstmisesse neutraalselt: «Jätame selle valitsuse ja ametiühingute vahel otsustada,» ütles Vilba.
Koonderakonna linnapeakandidaadi Robert Lepiksoni sõnul peaksid miinimumpalga tõstmiseks ettepaneku teinud otsima tõusu katteks ka reaalseid vahendeid, kuna vastasel korral on tegemist lihtsalt populismiga.
Toomas Vilosiuse sõnul tähendaks miinimumpalga tõstmine 1997. aastal 1200 kroonini riigi eelarves 1,3 miljardi kroonist auku.
«Ja see tuleks katta maksumaksjate arvel,» lisas tööandjate esindaja Jüri Kraft.
Eesti ametiühingute keskliidu (EAKL) esimees Raivo Paavo teatas, et miinimumpalk saab järgmisel kohtumisel üheks olulisemaks läbirääkimiste teemaks. Täna arutavad EAKLi esindajad miinimumpalkade tõstmist rahandusministeeriumi ekspertidega.
EAKL viitab oma nõudmistes Euroopa sotsiaalhartale, kus öeldakse, et riigis peab olema tagatud õiglane palk, mis ei ole väiksem kui 68% keskmisest palgast. Selle kohaselt peaks alampalga määr Eestis olema 2176 krooni. Eestis on praegu miinimumpalk keskmisest palgast 3,9, Lätis 2,6 ja Leedus 3,1 korda väiksem.
Paavo sõnul on miinimumpalga suurus 1200 krooni käidud välja väga tagasihoidlikel kaalutlustel, arvestades, et see võimaldaks kulutada toidule kuus 450 krooni, eluasemele 290 krooni, transpordile 70 krooni ning muudeks kuludeks 208 krooni.