2. oktoober 1996
Jaga lugu:

Shanghai areneb Aasia finantskeskuseks

Nüüdseks on Shanghai läinud hiinlaste kontrolli alla, ehkki kõik välisinvesteeringud on teretulnud. Teise ilmasõja eel Shanghai eelmisel hiilgusajal oli linn jaotatud Inglismaa, Prantsusmaa, USA ja Jaapani vahel sektoriteks, kus igaühes kehtisid oma seadused, oli oma elektrisüsteem ja isegi eri rööpmelaiusega tramm.

Linna peatänav The Bund on tüüpilise sajandialguse lääne arhitektuuriga ning seal paiknevad suurejoonelised paleed kuuluvad välismaistele suurfirmadele ja rahvusvahelistele pankadele. Kui kommunistid 1950. aastate algul linna «vabastasid», need hooned konfiskeeriti ja börs suleti. Nüüd pakub Shanghai endistele omanikele paleesid tagasi osta: hinnad kõiguvad miljardi kuni kahe miljardi Eesti krooni vahel.

14 miljoni elanikuga Shanghaid käsitletakse draakoni peana, mille kere hõlmab Jangtse oru kuut provintsi, kus elab kokku umbes 300 miljonit inimest, kes toodavad 30% riigi rahvamajanduse kogutoodangust.

Shanghais on praegu ehitamisel kümme suurt ehitusobjekti, mille kogumaksumus on 83 miljardit Eesti krooni. Üks olulisemaid neist Pudongi rahvusvaheline lennujaam, mis valmib 1999. a ja mida hakkab Shanghaiga ühendama metroo. Kuid Pudong ei ole mitte üksnes lennujaam, vaid seda võib pidada ka uueks Shanghaiks, kuhu nii Pekingi keskvalitsus kui ka Shanghai võimud on investeerinud kokku üle 40 miljardi Eesti krooni.

Käimasoleval viisaastakul (1996--2000) investeeritakse sinna veel kokku 144 miljardit krooni ning see Shanghai idaosa saab Hiina majandusreformide katseprojektiks. Pudongis kerkivad uus börsihoone, rohkesti pilvelõhkujaid ja Aasia kõrgeim teletorn (457 meetrit), mis on kujunenud Shanghai ambitsioonide sümboliks.

Shanghai põhilised majandusharud on telekommunikatsiooniseadmete valmistamine, auto-, naftakeemia-, terase- ja kodumasinatööstus. Tulevikualad on bio- ja informatsioonitehnika. Kokku on Shanghaisse tehtud välisinvesteeringuid üle 400 miljardi krooni, millest ligi pool on kinnisvara all.

Kui Hongkong läheb peatselt Hiina võimu alla, tugevneb nende kahe linna konkurents -- sotsialistliku valitsusega Shangahai ja kapitalistlikuma valitsusega Hongkong hakkavad võistlema Pekingi kiiva järelevalve all. Kuid Shanghaile peaks kasuks tulema asjaolu, et Hiina tipp-poliitikud -- president Jiang Zemin ja esimene asepeaminister Zhu Rongji -- on olnud Shanghai juhtkonnas.

Shanghai majanduse kasvutempo ületab riigi keskmist. Pärast 1992. a on see olnud keskmiselt 14% aastas. Shanghai börs, mis praegu on käibe poolest maailma 15., pürib sajandivahetuseks maailma kümne suurima börsi hulka ja tahab selle ajaga käibe neljakordistada. Praegu on päevakäive umbes 3,6--5,4 miljardit Eesti krooni päevas. DI

Jaga lugu:
Hetkel kuum