• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Maailmamajandus areneb edukalt

    Maailma riikide majanduspoliitika kujundajad lõpetasid neljapäeval ühe oma viimaste aastate vaiksematest, kuid samas produktiivsematest aastakoosolekutest.
    Tõdeti, et maailmajanduses leiavad praegu aset suured muudatused. Euroopa kavatseb 1999. aastal üle minna ühisrahale ning Hiina on tõusmas tugevaks majandusriigiks, võttes järgmisel aastal oma kontrolli alla ka finantskeskuse Hongkongi.
    Maailmapanga ja IMFi ühises kommunikees öeldakse, et arenenud tööstusriikides on inflatsioon endiselt väike ning suurte valuutade suhted valuutaturgudel on paranenud.
    Dollar on tõusnud jeeni suhtes viimase kahe ja poole aasta kõrgeimale tasemele, mis on äärmiselt meeltmööda Saksamaale. Nii Saksa liidupanga peadirektor Hans Tietmeyer kui ka rahandusminister Theo Waigel rõhutasid, et tugev dollari kurss on Euroopa ühisraha loomise eel väga kasulik.
    Kommunikees peetakse maailmamajanduse arengut soodsaks. Sellele on aidanud kaasa USA toodangu kasv ja hõive suurenemine, Euroopa majandustingimuste paranemine ning Jaapani majanduse toibumine pärast mitut halba aastat.
    Rõhutades, et maailmas on inflatsioonisurve praegu väike, avaldas IMF kaudselt toetust USA keskpangale (Fed), mida on kritiseeritud sellepärast, et ta jättis äsja baasintressid muutmata, ehkki paljud hoiatavad kasvava inflatsiooniohu eest.
    IMFi tegevdirektor Michel Camdessus ütles, et maailmamajandus on tänapäeval väga integereeritud, mis toob kaasa nii kasu kui ka võimalikke ohte, sest ühe riigi probleemid kanduvad üle piiride.
    «Me teame, et globaaljõud võivad võimendada poliitiliste nõrkuste negatiivset mõju, seades ohtu kõik riigid,» märkis ta. Camdessus nimetas globaalset pangandussüsteemi maailmamajanduse Achilleuse kannaks.
    Maailmapanga juhi James Wolfensohni sõnul seisab pangakriisiga silmitsi iga viies arengumaa. «Just seepärast püüame koostöös IMFiga aidata oma klientidel tugevdada finantssektorit,» märkis ta.
    Michel Camdessus sõnas, et viimaste aastate rängimad kriisid Mehhikos ja Venemaal said summutatud kiire rahvusvahelise tegutsemisega. Et aidata riikidel vältida suuri finantskriise, luuakse hädaabifond, mille suurus on 50 mld dollarit. DI-REUTER-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Euroopa andis Tallinna Haigla ehitamisele rohelise tule Puudu on 140 miljonit
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.
Euroopa Komisjon andis eile õhtul põhimõttelise heakskiidu Eesti taastekavale, sealhulgas Tallinna Haigla rajamise rahastamiseks 280 miljoni euro ulatuses.