Kõige paremini müüb ajaviitesari

Artikkel

- Uudised
- 9. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kõige paremini müüb ajaviitesari
Intervjuu kirjastuse Varrak juhatuse esimehe Priit Maidega
Kirjastus Varrak on perefirma. Minu emal, Maret Maidel, on üle kahekümne aasta pikkune kirjastuskogemus ning ühel päeval viis aastat tagasi sündis idee luua oma kirjastus.
Saime kokku 7000 rubla. See oli algkapital kirjastuse tegemiseks. Esimestel aastatel oli põhieesmärk toita ära oma pere, nüüd on meie eesmärk olla üks arvestatavamaid tõlkekirjastusi Eestis.
Nime saime «Kalevipojast». Varrak oli lapi tark, kellel istus nõuandev ronk õla peal. Ronga noka võtsime endale logoks.
Aktsiakapital on hetkel 130 000 krooni. Kirjastuses suuraktsionär on Peeter Maide, kellel on üle 80% aktsiatest.
Pereettevõtte omapära seisneb selles, et me ei ole aktsiapaki ja aktsionäri vahelisi mänge võtnud nii tõsiselt, kui seda tehakse teistes väikeettevõtetes.
Lepingulisi töötajaid on kirjastuses üle 40, põhikohaga inimesi on kuus.
Meil on välja kujunenud oma tõlkijate tuumik ning tundub, et mõlemad pooled on koostööga rahul.
Me ei ole seni disainifirmadega koostööd teinud. Raamatuid kujundavad lepingulised töötajad. Erinevatel sarjadel on erinevad kujundajad.
Eesti kirjastusturg on tänaseks välja kujunenud. On olemas valdkonnad, mis on täidetud ja kuhu on väga raske pääseda.
Samas on leiumaid, kuhu tasub minna. Tahame suurendada väärtkirjanduse osa Eestis, sest detektiivromaane on niigi küll.
Anname välja ka põnevusjuttude sarja, avaldame väikeses mahus laste- ja noorsookirjandust.
Uuem on populaarteaduslik kirjandus ning nende raamatute järele on suur nõudlus.
Väljakujunenud tiraazhiks on 3000--5000. Ei saa öelda, et oleme alati tegutsenud väga oskuslikult. Müüv raamat tuleb anda välja õigel ajal. Võtame näiteks ajaviitesarja. See on ennast nii hästi sisse töötanud, et müüme korraga läbi kogu tiraazhi. Samas oleme kirjastanud nii mõnegi raamatu, mida me ei suuda müüa, vaatamata sellele, et tegemist on väärtkirjandusega.
Rosamund Pilcheri «Merikarbiotsijad.» Raamat ilmus ajaviitesarjas. Oleme sel aastal endalegi üllatuseks hakanud nõutavat kirjandust tootma, ent alati on olemas hirm, et läheme tiraazhiga liiale.Teiselt poolt on teadmatus viinud meid selleni, et raamat müüakse läbi kolme nädalaga. Siis on tiraazh väike.
Ärilisest seisukohast on see suur viga, kui määrad tiraazhi valesti.
Polegi mingeid ettekirjutusi, see on lihtsalt suur risk. Uue raamatu pakub välja peatoimetaja. Siis otsustatakse, kas tasub kirjastada ja millise tiraazhiga. Me teeme teadliku valiku.
Nii mõnigi kord on meil vedanud seetõttu, et paljude raamatute ilmumise ajal jookseb teles või kinos sama raamatu põhjal vändatud film. See on aidanud läbimüüki kiirendada. Ajaviitesarja on üldse väga palju filmitud.
Sellest staadiumist oleme väljas, kui loksusime isevoolu teed. Teame, kellele on raamatud suunatud, kas hakkame oma suundi muutma, millise uue sarjaga me välja tuleme.
Viimane suurem projekt oli sari «Aken maailma.» Nii suur projekt nõuab muidugi investeeringuid. Kirjastamiseks vajalik raha tuleb Varraku käibevahendite arvel.
Investeeringute nappus hoiab tagasi suurte projektide elluviimist. Pangalaenu Varrakul praktiliselt ei ole.
50 nimetust aastas ja 5 mln krooni. Ideaalne oleks, et jõuaksime igal nädalal välja anda uue raamatu. Uut teost valmistatakse ette terve aasta.Viimastel aastatel oleme ette maksnud suurema osa järgmise aasta kirjastamiseks vajalikest summadest. Temaatilises plaanis oleme 1998. aastas.
Kasumis oleme olnud kogu aeg, sest kirjastust ei saa kahjumiga vedada. Selle aasta kasum võib olla 300 000 krooni ümber, aga võib ka mitte olla, kui võtame juurde uusi projekte ning teeme lisainvesteeringuid.
Kõik Eesti tõlkekirjanduse väljaandjad on omal kombel meie konkurendid. Kui inimene tuleb kauplusesse ja ostab saja krooni eest mõne teise kirjastuse raamatu, siis igal juhul ei anna ta seda raha meile. Suuremateks konkurentideks peame Eesti Raamatut ja Kupart.
Oleme hoidnud hinna kasumi arvel võimalikult madalal, kuigi see on vahel teadlik viga. Kui raamatu hind ähvardab tõusta 100 kroonini, tekib oht, et seda raamatut ei õnnestu müüa.
Pigem vähendame esialgu kasumiprotsenti ning püüame arvestada ostja ostuvõimega. Erinevate sarjade rohkus ongi tingitud põhimõttest, et sarja on mugavam müüa, kui ta on ostjale tuttav.
Seni trükiti kõik Varraku raamatud Eestis. Esimene raamat, mille Varrak nüüd väljaspool Eestit trükkis, oli teine raamat Dorling Kindersley sarjast. Paljud Eesti kirjastused viivad oma raamatuid trükkimiseks Soome ja Rootsi, Lätti ja Leetu. Võimalik on normaalse hinnaga trükkida ka Kesk-Euroopas, aga transport teeb raamatu kalliks.
Eesti trükikodadest eelistavad kirjastused neid, kellel on paindlikum hinnapoliitika.
Põhilisteks messideks on Frankfurdi ja Londoni raamatumessid, kus sõlmitakse uusi kontakte. Meie töö läheb iga aastaga süsteemsemaks.
Me ei käi enam niisama raamatuid vaatamas, vaid peame enne messi konkreetseid läbirääkimisi. Messil täpsustame vaid üksikuid detaile.
Julgen väita, et oleme kindlasti Eesti esimese viie seas. Meist ettepoole jäävad Koolibri, Eesti Raamat ja Eesti entsüklopeedia kirjastus.
Me ei kavatse kaduda. Hetkel on põhjust, et ennast kirjastusturul hästi tunda. Meil on väljakujunenud lugejaskond, meil on häid töötajaid, kes on oma ala asjatundjad. Viie aastaga on Varrak välja kujunenud, meie peamine eesmärk on saavutatut hoida ning lugejaskonda mitte kaotada.
Hetkel kuum