9 oktoober 1996

Tuletisinstrumendid ja nende riskid

Tuletusinstrumentide ehk derivaatidena tuntakse finantsinstrumente, mille väärtus on tuletatud mingi kauba, väärtpaberi, intressimäära, teise finantsinstrumendi, tehingu väärtusest või valuutade vahetuskursist. Kõige tuntumateks tuletisinstrumentideks on optsioon, futuur, forward ja svop.

Optsioonileping annab ühele poolele õiguse, kuid mitte kohustuse osta (call ehk ostuoptsioon) või müüa (put ehk müügioptsioon) teatud vara (kaupa, raha, väärtpabereid, väärismetalle jne) lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinnaga ning tähtajal.

Forward-lepingu alusel kohustub üks pool kokkulepitud tähtajal teisele poolele üle andma ja teine pool kohustub esimeselt vastu võtma teatava vara lepingu sõlmimisel kokkulepitud hinnaga.

Futuur on sarnane forward'iga, ainsaks erinevuseks on see, et futuurlepingu tingimused on standardiseeritud, mis võimaldab nendega kauplemist börsidel.

Svoppi võib lihtsustatult iseloomustada kui kokkulepet, mille alusel pooled kohustuvad vastastikku teenindama teise poole võetud laenu.

Intressisvopi korral on mõlema poole laenud denomiseeritud samas valuutas ja intressi tasumise päeval «vahetavad» pooled laenudelt tehtavaid intressimakseid.

Valuutasvopi korral on pooled võtnud laenu erinevates valuutades ning svopi esimesel päeval vahetavad pooled laenu põhisummad, maksavad neilt laenu kehtivuse aja jooksul intressi ning svopi lõppemisel vahetavad taas laenu põhisummad.

Tuletistisinstrumente kasutatakse mitmesuguste finantsriskide maandamiseks, aga samuti ka raha- ja väärtpaberiturgudel spekuleerimiseks.

Tururiskid

Tuletisinstrumentide kasutamine on alati seotud mitut liiki riskidega.

Tururisk on risk, mis on seotud võimalike muutustega tuletisinstrumendi väärtuse aluseks oleva kauba või väärtpaberi väärtuses, intressimäära tasemes või valuutade vahetuskursis.

Optsioonide ostja võimalikud kahjud piirduvad alati optsiooni eest makstud ostuhinnaga, samal ajal kui tema võimalus kasu saamiseks on teoreetiliselt piiramatu. Vastupidiselt optsiooni ostjale on selle müüja kasu piiratud ostjalt saadud preemiaga ning tema kahju on teoreetiliselt piiramatu.

Futuuride, forward'ite ja svoppide puhul on tehingu mõlema poole risk kaotada ja võimalus teenida teoreetiliselt piiramatu.

Svopitehinguga kaasneb tururisk juhul, kui tehingu teine pool jätab täitmata oma kohustused. Riski suurus sõltub eelkõige muutustest valuutade vahetuskurssides ja intressimäärades, aga ka sellest, kas tegemist on valuuta või intressisvopiga, ja sellest, kas antud pool on kohustatud maksma muutuvat või fikseeritud intressi.

Lisaks riskile turul toimuvate muudatuste suhtes kaasneb tuletisinstrumentidega alati risk, et vastaspool jätab täitmata oma lepingulised kohustused. Selle vältimiseks nõutakse praktiliselt kõikide tuletisinstrumentide juures pooltelt tagatise seadmist.

Börsitehingute eesmärgiks on võtta pooltelt ära risk teise poole kohustuste mittetäitmise suhtes ja panna see börsi kanda. Börs maandab riskid, nõudes mõlemalt poolelt tagatise seadmist börsi kasuks.

Futuuride, forward'ite ja optsioonide puhul on ostjapoolseks tagatiseks tema lepingu sõlmimisel makstav ostusumma. Müüja tagatis (raha või väärtpaberid) peab vastama müüja kohustuste ulatusele. Kui muutub tuletisinstrumendi müüja kohustuste ulatus, on müüja kohustatud muutma vastavalt ka tagatise suurust.

Svoppide puhul võib tagatise seadmist nõuda mõlemalt poolelt. Tagatise seab pool, kelle kohustuste suurus ületab teise poole kohustuste suuruse. Koos poolte kohustuste suuruse muutumisega muudetakse vastavalt ka tagatise suurust.

Kui intressisvopi puhul on ühe poole maksejõuetuse korral teise poole riskiks ainult intressimaksete saamata jäämine, siis valuutasvopi korral lisandub sellele ka põhisumma saamata jäämise risk.

Likviidsuse risk võib väljenduda kahel viisil. Esiteks võib olla tegemist turu vähese likviidsusega. Turuosaline ei ole võimeline sooritama soovitud tehingut turuhinnaga ostjate/müüjate vähesuse või puudumise tõttu. Lisaks võib likviidsuse risk väljenduda vabade vahendite ajutise puudumise tõttu turuosalise ajutises võimetuses teostada vajalikke makseid tähtaegselt.

Õiguslik risk peitub poolte võimetuses kasutada oma seaduslike õiguste kaitseks kohtusüsteemi või vahekohut või selles, et poolel ei ole kõiki neid õigusi, mida arvas ekslikult endal olevat. Õiguslik risk tuleneb asjaolust, et poolte vahel ei ole sõlmitud vajalikke lepinguid, need ei ole täitmisele pööratavad või on muul viisil puudulikud või koostatud ebakorrektselt.

Administratiivne risk ehk organisatsiooniline risk väljendub võimalikes kahjudes, mille põhjuseks on puudused ettevõttesiseses töökorralduses või kasutatavates teabe-, kauplemis- või kommunikatsioonisüsteemides.

Hetkel kuum