Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Venemaa sai soodsa krediidireitingu

    Londoni IBCA ning USA agentuurid Moody's ja Standard & Poor's andsid Venemaale pikaajaliste võlakohustuste reitinguks vastavalt BB+, Ba2 ja BB-.
    Moody's põhjendas tugeva reitingu andmist Venemaa stabiliseerunud makromajandusliku olukorraga ning peaminister Viktor Tshernomõrdini valitsuse range fiskaal- ja monetaarpoliitikaga.
    Venemaa rahandusminister Aleksandr Livsitsh oli reitinguga rahul. Ta ütles, et see näitab suurt usku Venemaa reformiprogrammi ning võimaldab Venemaal lähitulevikus edukalt teha euroobligatsioonide emissiooni ning edendada ettevõtteobligatsiooniturgu.
    «See on väga hea uudis ning oodatust palju parem,» märkis analüütik Martin Diggle maaklerifirmast Brunswick. «See asetab Venemaa ametlikult ühele pulgale Mehhikoga ning ettepoole sellistest riikidest nagu Türgi, Brasiilia ja Argentina.»
    Ida-Euroopa riikidest edestab Venemaa Bulgaariat ja Rumeeniat, kuid jääb napilt alla Ungarile, Poolale, Slovakkiale ja Tshehhile.
    Turgudel eeldati, et Venemaa krediidireiting tuleb nõrgem, kuskile B piirkonda. Seepärast valmistas BB üllatust ning see tõstis järsult Londonis kaubeldavate Venemaa võlakirjade hinda.
    Venemaa rahandusministeeriumi obligatsioonid, mille tähtaeg on 1999. a, kallinesid 2,25 punkti ja nende väärtus on 81,75 punkti, ning Vneshekonombanki võlakirjad tõusid 78,5 punktini ehk 3,5 punkti.
    Hea reiting on kui taevamanna Venemaa valitsusele, kes püüab suure vaevaga vähendada krediidi maksumust kodumaisel laenuturul. Hoolimata sellest, et riiklikud väärtpaberid on pärast juulis peetud presidendivalimisi tublisti tõusnud, on kolme kuu riigivõlatähtede aastane tootlus seni 47% ja kuue kuu riigivõlatähtede tootlus 60%.
    Oma analüüsis olid kolm reitinguagentuuri veendunud, et Venemaa suudab oma võlgadega toime tulla ning täidab endale võetud välismaised võlakohustused.
    Siiski hoiatavad agentuurid, et Venemaa puhul püsib poliitiline risk. Standard & Poor's juhib eelkõige tähelepanu poliitilistele ja administratiivsetele raskustele maksutulude kogumisel. «Puudulik seadustik ning nõrk täitevvõim soodustavad korruptsiooni levikut, mis pärsib välisinvesteeringuid ja pidurdab üldist majandusaktiivsust,» kinnitab S&P.
    Kõigele vaatamata valitseb pankade väitel investorite seas suur huvi ilmselt tuleval nädalal emiteeritavate Vene euroobligatsioonide vastu. Turg eeldab, et pakkumisele tuleb 300--500 miljoni dollari väärtuses kas kolme või viie aasta obligatsioone. Pakkumise põhikorraldajad on pangad J.P. Morgan ja SBC Warburg. FT-AFP-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Lähed paremale, kaotad elu – lähed vasakule, saad surma
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskpankurite ja poliitiliste otsustajate suusad kipuvad juba enne esimest lund risti minema ning kukkumine ja vigastuste ravi maksab miljardeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kristjan Vanaselja: valitsus – ära maali roosilist pilti, vaid kärbi!
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
Valitsuse eelarveprojekti aluseks olevad prognoosid on ebarealistlikud, kirjutab ettevõtja, erakonna Parempoolsed aseesimees Kristjan Vanaselja.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis juuli tasemele
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
USA tööstussektori tellimused jäid augustis sisuliselt juuli tasemele, peale juulis toimunud langust, mis viitab nõudluse jahenemisele, vahendab Wall Street Journal.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Suur galerii: Äriplaan 2023 tõi kokku rekordarvu ettevõtlikke inimesi
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Eelmise nädala neljapäeval peetud Äriplaani konverentsil osales 650 inimest, kes kuulasid tippettevõtjate äriplaane ja ootusi algavaks majandusaastaks.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kaubanduskoda: universaalteenusest saavad kasu väga vähesed ettevõtted
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.
Kaubanduskoda teatas, et ettevõtetele plaanitud elektri universaalteenus pole piisav ettevõtete toetamiseks, nende konkurentsivõime tagamiseks ning suur hulk ettevõtjaid ei pruugi saada universaalteenust kasutada.

Olulisemad lood

Raadiohommikus: kaupluste ja hotellide tervis ning seis turgudel
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.
Äripäeva teisipäevases hommikuprogrammis võtame süvendatud tähelepanu alla Eesti kaupluste tervise, lisaks uurime, kuidas läheb hotellidel.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.