Soome mark liitus ERMiga

Otsuse kinnitas Euroopa Liidu rahanduskomitee ning see pälvis Bonni ja Pariisi tugeva heakskiidu. Soome siseturul seevastu kardetakse Soome ekspordi konkurentsivõime pärast, otsus võib kaasa tuua koalitsioonisiseseid lahkhelisid.

Soome peaminister Paavo Lipponen deklareeris, et ERMiga ühinemine tagab Soomele kõigi Maastrichti kriteeriumide täitmise. Nii Lipponen kui keskpanga juht Sirkka Hämäläinen ei usu, et mark võiks lähiajal spekulatiivse surve alla jääda, selleks valitigi lai kõikumisulatus. Nad on veendunud, et marga valitud põhikurss on hästi kooskõlas majandusarengule seatud nõuete ja majanduspoliitika põhikursiga.

Euroopa komisjoni president Jacques Santer ja volinik Yves-Thibault de Silguy kinnitasid, et Soome otsus tugevdab ERMi usaldusväärsust ning Euroopa rahanduse stabiilsust.

Nii mõjukad poliitikud kui ka finantsturgude analüütikud on nüüd veendunud, et Soome otsus suurendas valuutaliidu õigeaegset -- 1. jaanuar 1999 -- teokssaamist, ja sugugi mitte ainult Saksamaa ja Prantsusmaa ümber koondunud tuumikriikidest, vaid «laiast ringist». Ühelt poolt oleks see positiivne, kuna suur valuutaliit ei lõhestaks Euroopat, kuid teisest küljest võivad EMUsse pääsevad Vahemeremaad ohustada ühisraha stabiilsust ja Euroopa keskpanga usaldusväärsust. Samas on tugev ja stabiilne euro ebaleva saksa rahva margast loobumise põhitingimus.

See huvidekonflikt muutub kõige tõsisemaks 1998. a kevadel, kui ELi riigipead ja valitsusjuhid otsustavad lõplikult EMUsse pääsejad. On arvata, et otsustav sõna on seejuures Helmut Kohlil ja Jacques Chiracil ning kindlasti Saksa liidupanga juhil Hans Tietmeyeril.

Soome otsus on suurendanud tohutult survet Hispaaniale, Itaaliale ja Portugalile, kes teevad meeletuid ponnistusi valuutaliidu tingimuste täitmiseks.

Ainult Rootsi on rahu ise ning Rootsi rahandusminister Erik Asbrink kinnitas: veel ei ole õige aeg krooni ERMi viia, ja üleüldse polevat ERMiga ühinemine vajalik eeltingimus valuutaliitu (EMU) astumiseks. See arvamusavaldus läheb vastuollu Saksa rahandusministri Theo Waigeli kindla seisukohaga, mille järgi ERMi liikmeksolek on «vältimatu eeltingimus» EMUsse pääsemisel, nagu muu hulgas näeb ette Maastrichti lepe.

Suurbritannia ja Rootsi raiuvad aga vastu, et Maastrichti lepe ei arvesta 1993. a valuutarahutusi, mille tagajärjel ERMi tingimusi lõdvendati.

Ehkki Handelsbankeni peaökonomist Carl Hamilton hoiatas, et närvilise turu mõjul võivad Rootsi intressid tõusta ja kroon nõrgeneda, arvab osa rootsi analüütikuid, et seda ei juhtu. Nad peavad Soomele endale ohuks endiselt liiga suurt sõltuvust metsatööstusest ja Nokiast, mis sundis marka 1991. ja 1992. a devalveerima.

Ehkki ERM on praegu rahulik, ei tähenda, et see on ka homme nii. Ja ehkki margal on lubatud seal kõikuda 15% piires (2,62--3,53), ei saa ta seda endale siiski lubada, ja turg teab seda. Kui näiteks marga väärtus peaks muutuma küsitavaks, siis satub suhteliselt piiratud valuutareserviga keskpank keerulisse olukorda, oletavad nad. FT-SD-DI-REUTER-BNS