Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome mark liitus ERMiga

    Otsuse kinnitas Euroopa Liidu rahanduskomitee ning see pälvis Bonni ja Pariisi tugeva heakskiidu. Soome siseturul seevastu kardetakse Soome ekspordi konkurentsivõime pärast, otsus võib kaasa tuua koalitsioonisiseseid lahkhelisid.
    Soome peaminister Paavo Lipponen deklareeris, et ERMiga ühinemine tagab Soomele kõigi Maastrichti kriteeriumide täitmise. Nii Lipponen kui keskpanga juht Sirkka Hämäläinen ei usu, et mark võiks lähiajal spekulatiivse surve alla jääda, selleks valitigi lai kõikumisulatus. Nad on veendunud, et marga valitud põhikurss on hästi kooskõlas majandusarengule seatud nõuete ja majanduspoliitika põhikursiga.
    Euroopa komisjoni president Jacques Santer ja volinik Yves-Thibault de Silguy kinnitasid, et Soome otsus tugevdab ERMi usaldusväärsust ning Euroopa rahanduse stabiilsust.
    Nii mõjukad poliitikud kui ka finantsturgude analüütikud on nüüd veendunud, et Soome otsus suurendas valuutaliidu õigeaegset -- 1. jaanuar 1999 -- teokssaamist, ja sugugi mitte ainult Saksamaa ja Prantsusmaa ümber koondunud tuumikriikidest, vaid «laiast ringist». Ühelt poolt oleks see positiivne, kuna suur valuutaliit ei lõhestaks Euroopat, kuid teisest küljest võivad EMUsse pääsevad Vahemeremaad ohustada ühisraha stabiilsust ja Euroopa keskpanga usaldusväärsust. Samas on tugev ja stabiilne euro ebaleva saksa rahva margast loobumise põhitingimus.
    See huvidekonflikt muutub kõige tõsisemaks 1998. a kevadel, kui ELi riigipead ja valitsusjuhid otsustavad lõplikult EMUsse pääsejad. On arvata, et otsustav sõna on seejuures Helmut Kohlil ja Jacques Chiracil ning kindlasti Saksa liidupanga juhil Hans Tietmeyeril.
    Soome otsus on suurendanud tohutult survet Hispaaniale, Itaaliale ja Portugalile, kes teevad meeletuid ponnistusi valuutaliidu tingimuste täitmiseks.
    Ainult Rootsi on rahu ise ning Rootsi rahandusminister Erik Asbrink kinnitas: veel ei ole õige aeg krooni ERMi viia, ja üleüldse polevat ERMiga ühinemine vajalik eeltingimus valuutaliitu (EMU) astumiseks. See arvamusavaldus läheb vastuollu Saksa rahandusministri Theo Waigeli kindla seisukohaga, mille järgi ERMi liikmeksolek on «vältimatu eeltingimus» EMUsse pääsemisel, nagu muu hulgas näeb ette Maastrichti lepe.
    Suurbritannia ja Rootsi raiuvad aga vastu, et Maastrichti lepe ei arvesta 1993. a valuutarahutusi, mille tagajärjel ERMi tingimusi lõdvendati.
    Ehkki Handelsbankeni peaökonomist Carl Hamilton hoiatas, et närvilise turu mõjul võivad Rootsi intressid tõusta ja kroon nõrgeneda, arvab osa rootsi analüütikuid, et seda ei juhtu. Nad peavad Soomele endale ohuks endiselt liiga suurt sõltuvust metsatööstusest ja Nokiast, mis sundis marka 1991. ja 1992. a devalveerima.
    Ehkki ERM on praegu rahulik, ei tähenda, et see on ka homme nii. Ja ehkki margal on lubatud seal kõikuda 15% piires (2,62--3,53), ei saa ta seda endale siiski lubada, ja turg teab seda. Kui näiteks marga väärtus peaks muutuma küsitavaks, siis satub suhteliselt piiratud valuutareserviga keskpank keerulisse olukorda, oletavad nad. FT-SD-DI-REUTER-BNS
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Eesti 200 juht: Kaja Kallasel on riigi pikaajalised kulud käest läinud
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Pärast märtsivalimisi saab järgmine valitsus Kaja Kallaselt ja Reformierakonnalt pärandiks eelarve, kus suurtele seadustesse sisse kirjutatud kulutustele ei ole reaalset katet. Vastutustundlikust valitsemisest on ka Reformierakonna juhtimisel alles jäänud vaid mälestus, kirjutab Eesti 200 esimees Kristina Kallas.
Fortum saab Uniperi tõttu 6 miljardit kahjumit
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Saksamaa valitsus ja Soome firma Fortum sõlmisid septembris lepingu, mille kohaselt ostab Saksamaa Uniperi ära 0,5 miljardi euroga.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Pevkur esitab välisluure juhiks Kaupo Rosina
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Kaitseminister Hanno Pevkur otsustas välisluureameti uue juhi kandidaadiks esitada Kaupo Rosina.
Raadiohommikus: meie mees Kiievis ja inflatsiooni kasvupind
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Äripäeva raadio reedeses hommikuprogrammis pakume kuulajatele intervjuusid julgeoleku, inflatsiooni ja kaubanduse teemadel.
Uuring: pea pooled ettevõtted kavatsevad kuue kuu jooksul palka tõsta
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.
Järgmise kuue kuu jooksul kavatseb töötajate põhipalka tõsta 43% tööandjatest, mida on mõnevõrra vähem kui eelmisel aastal samal ajal, mil palgatõusu plaanis 54% tööandjatest.

Olulisemad lood

Maailmakuulus landitootja kolibki tootmise Eestisse
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.
Soome landitootja Rapala andis teada, et otsustas nugade ja lantide tootmise kolida üle Pärnusse, mille üksuse juht tõdes aga, et praegu on pigem äraootamise aeg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.