Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Korruptsioon saab selged piirid juba sellel aastal
Riigikogu liikme, Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjoni liikme Feliks Unduski sõnul tuleb uue seaduse kallal veel kõvasti tööd teha, enne kui ta saab niisuguseks, mis tõesti aitaks piirata korruptsiooni. Praegu on seal Unduski sõnul palju asju, mis lubavad öelda, et see ei ole mitte korruptsiooni vastu võitlemise, vaid selle soodustamise seadus.
Undusk ütles, et preagu on Tallinna linnavolikogu revisjonikomisjon kogu aeg silmitsi probleemiga, et seadus ei tuvasta ilmselget korruptsiooni. «Oleme kontrollinud enam kui 80 lepingut, mille puhul on linnale kahju tekitatud,» lisas Undusk.
Tema sõnul ei jõua ükski korruptsiooniasi kohtusse seetõttu, et uurimisorganid ei taha korruptsiooni tuvastada. Ka praegu kehtivas korruptsiooniseaduses on kirjas, et kui linnaametnik teeb lepingus teisele osapoolele põhjendamatuid soodustusi, siis on tegu korruptsiooniga.
«Kasvõi linnapea korteritehing,» tõi Undusk näiteks, «see on selge korruptsioon ja kui me nii edasi lähme, siis sel sajandil ei suudagi me ühtegi korruptsioonijuhtu kohtusse viia. Praegu on korruptsioon kõikidele teadaolev tõestamatu asi.»
Riigikogu õiguskomisjoni esimehe Daimar Liivi sõnul on Eesti kohtutes leidnud tuvastamist vaid altkäemaksu võtmised, keskmiselt poolsada juhtumit aastas. Muid tehinguid, nagu ebaseaduslikud ehituskonkursid ja riigihangete tegemised, ei ole kohtusse jõudnud.
Tüüpiline korruptsioonijuht on Liivi sõnul oma ametiseisundis lobigruppidele lubaduste andmine. «Kui inimene on riigikogu liige ja ta lubab kasutada oma mõjujõudu selleks, et mõnes ministeeriumis mõnda ideed läbi suruda, siis väga paljudes riikides käsitletakse seda kuriteona,» rääkis Liiv.
«Ent Eestis ei tuvasta uurimisorganid isegi klassikalises mõistes puhast korruptsiooni,» viitas ka Liiv linnapea korteritehingule. Isegi kui puuduvad selged seadusepunktid kriminaalkorras karistamiseks, tähendaks Tamme korteritehing Liivi sõnul normaalses ühiskonnas seda, et ametiisik oleks kogu eluks avalikust sfäärist välja tõrjutud.
Liiv rääkis, et analoogne korruptsioonijuhtum oli ka Leedus, kui Leedu peaminister, kes päev enne panga pankrotti oli sealt suure laenu võtnud, sunniti tagasi astuma.