Uudised
16. oktoober 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Hydro Texaco trügib Balti turule

Vastab Hydro Texaco ekspordidirektor Erik K. Larsen

Need suured firmad on ühendanud oma marketingi ja müügiosakonnad ainult Norras, Taanis, Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus tegutsemiseks.

Liitumise põhjus oli tugev konkurents neis riikides.

Enne ühinemist 1995. aasta jaanuaris oli Texaco turuosa Taanis 11 ja Norras 9 protsenti, Norsk Hydrol vastavalt seitse ja kaheksa protsenti.

Meie põhikonkurentidel Shellil, Statoilil ja Q8-l oli aga igal ligi 20protsenti turuosast. Ühinenult on meiegi turuosa mõlemas riigis kasvanud viiendikuni.

Samas oleme liitumise tõttu saanud vähendada oma kulusid. Oleme praegu Taanis määrdeõlide, diislikütuse ja kütteõlide turul liidrid, mootorikütuste osas oleme tõusnud kolmandaks.

Texaco startis neis riikides juba 1991. aastal, mis siiski seisnes siin teatud luure tegemises ning turu kompamises. Aga alles Hydro Texaco lõi kõigis Balti riikides oma struktuuriüksused.

Mujal Ida-Euroopa riikides kaupleb kütustega Texaco, mitte uus firma.

Põhjus on selles, et Texaco oli juba alustanud oma esinduse rajamist Riiga ja end seal juba pisut arendanud. Ka oli Texaco Läti kaudu toonud siinsele turule oma õlid ja määrdeained.

Esimesed õlivahetus- ja hooldejaamad rajasime just teie lõunanaabrite juurde. Seepärast kujuneski esimesena välja suhetevõrk just Lätis ja seal valmisid ka meie esimesed tanklad.

Praegu on Leedus valmis üks jaam ja aasta lõpuks läheb käiku veel kolm. Lätti tuleb aastavahetuseks üheksa meie tanklat.

Eestis sai valmis Valga tankla ja selle aasta detsembriks töötab ka Tallinna tankla.

Statoilil ja Shellil on mõlemal praegu Balti riikides 25 tanklat. Meie kavatseme sama kaugele jõuda 1997. aasta lõpus.

Eestis valmivad meie jaamad järgmisel aastal Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus. Arvan, et turule tulekul pole kõige tähtsam tanklate arv, vaid nende strateegiline asukoht.

Meie strateegia on teiste kütusefirmadega võrreldes pisut erinev. Me ei püüa kohalikul turul tegutseda üksi, vaid koos sealsete partneritega.

Valga tankla sai meil esimesena Eestis valmis just seetõttu, et meie Eesti partner pakkus selle koha välja ja plats sobis ning asjaajamine ei võtnud eriti palju aega.

Praegu mul selle kohta küll mingit informatsiooni pole, aga kui see juhtub, siis väga kauges tulevikus.

Samas pole selles midagi imelikku, kui ka õlitööstuses suured kompaniid ühinema hakkavad, nagu muudes tööstusharudes juba praegu juhtub.

Aga tasub tähele panna, et ühinevad reeglina mitteriiklikud kompaniid, sest meil on oma kalkulatsioonide tegemisel pisut teistsugused põhimõtted kui riigifirmadel.

Meie peame kulusid vähendama, et konkurentsis püsida, riigifirmad küsivad aga aina maksumaksjalt raha juurde.

Aastatel 1996--1998 on meil kavas Balti riikidesse investeerida ligi 300 miljonit Eesti krooni. Käesoleva aasta investeeringud jäävad 100 miljoni piirimaile, mullu kulutasime vähem.

Samas ei maksa unustada, et ka meie kohalikud partnerfirmad paigutavad samadesse tanklatesse märkimisväärse summa raha ja vahendeid.

Tulevikus kavatseme investeeringuid suurendada, et siinsel kütuseturul üha enam ja märgatavamalt kohal olla.

Anname kõigile meie värve kandvate tanklate ja teenindusjaamade töötajaile nii teoreetilise kui ka praktilise väljaõppe.

Näiteks Valga tankla operaatorid ja üldse kogu personal käis väljaõppel Leedus meie Vilniuse tanklas. Selle teeninduskultuuri võib praegu pidada meie siinse keti parimaks, aga rahul olen kõigi seni töötavate tanklate personaliga.

Meile esitati kutse teha pakkumus Esoili peale. Pärast seda, kui meie eksperdid olid Esoili olukorda analüüsinud, otsustasime pakkumust üldsegi mitte teha.

Tegelikult tundsime ja tunneme osaliselt ka praegu huvi vaid umbes 20 jaama vastu selles EK jae- müügiketis ja oleme valmis uute omanikega koostööd tegema.

Olen olnud 70ndate aastate keskel bensiinimüügi uue ajastu sünni juures.

Algselt oli ju Texaco kontseptsioon selline, et töökoda, õlijaam ja tankla peavad tingimata olema koos.

Siis aga hakati rajama tanklaid koos suurte kauplustega. Tuli kiiresti ümber orienteeruda.

Belgias ja Luksemburgis pidin välja töötama müügistrateegia 800 jaamast koosnevale võrgule. Tuli valida, millised tanklad sulgeda ja kuhu uued ehitada, aga käive ei tohtinud samal ajal langeda.

Nüüd olen tulnud täiesti uuele turule ja asunud looma täiesti uut võrku. Minu jaoks on see ülesanne väga põnev.

Omapärana võib märkida näiteks seda, et tanklate tase tuleb siin palju kõrgem kui meil näiteks Taanis on. Ehitame ju siia täiesti uued tanklad.