Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene vesi Tartu reoveepuhastis
Kolme päeva jooksul katsetame, kas setiti ei leki, ütles Kapp. «Puhastusseadmete paljud rajatised pärinevad nõukogude ajast ja nende ehituskvaliteet pole kiita,» põhjendas ta kontrollimise vajadust.
Reoveepuhasti tehnoloogi Martin Zimmeri sõnul kavatsetakse novembris hakata mehaaniliselt puhastama Ropka tööstusrajooni ja Tammelinna ning Veeriku linnaosa reovett, mis moodustab umbes veerandi kogu Tartu reoveest.
«Järgmise aasta lõpuks peame puhastama 80% Tartu reoveest,» lisas Zimmer.
Tartu puhastusseadmete kompleksi ehitus jätkus pärast objekti mitmeaastast konserveerimist 1994. aastal tänu Shveitsiga sõlmitud tarnelepingule. Lepingu kohaselt annab Shveitsi riik Tartule tagastamatu abi näol puhastusseadmeid 64 mln krooni väärtuses.
Toomas Kapi sõnul rahastatakse ehitust lisaks Shveitsi abile ka Eesti riigieelarvest, Tartu linna eelarvest, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga (EBRD) ning Põhjamaade keskkonna finantskorporatsiooni Nefco laenust, samuti vee kasutamise eest laekuvast maksust Tartus. Puhastusseadmete kompleks läheb kokku maksma üle 200 miljoni krooni.
Kapi sõnul käib töö ka reoveepuhasti teise, bioloogilise osa väljaehitamise kallal. Paar päeva tagasi kuulutati välja võistupakkumine aasta algul seisma jäänud tunnelkollektori ehituse jätkamiseks.
Tartu on Eesti suurematest linnadest ainus, kus reovett seni ei puhastata. Reovesi voolab rohkem kui 30 solgitorust otse Emajõkke.