Tekstiilitööstuse tõus

Eesti tekstiilitootjate põhilised eksporditurud on Skandinaaviamaad, Saksamaa ja USA. Tekstiilitoodete ekspordist moodustavad poole (45,5%) allhanketööd.

Eesti suurima tekstiiliettevõtte Kreenholmi Valduse ASi peadirektori Meelis Virkebau andmeil kasvab Kreenholmi müük mulluselt 706 miljonilt kroonilt tänavu 905 miljonile. Kreenholm ekspordib ligi 90% toodangust. Üle 40% läheb USAsse, ligi 20% Euroopa Liidu riikidesse, eelkõige Saksamaale, ligi 20% Skandinaaviasse. Venemaale ja Ukrainasse Kreeholm ei ekspordi.

ASi Klementi omatoodangu müük on suurenenud sellel aastal 100%, lausus ASi Klementi kommertsdiretor Urmas Rohi. Klementi toodangust moodustavad poole omatooted ja poole allhanketööd.

Allhankele spetsialiseerunud Klementi tütarfirma AS Rapla Rõivas töötab direktori Marju Susi sõnul pärast eelneva kahe aasta kahjumit sellel aastal jälle normaalse rentaablusega. Rapla Rõivas õmbleb Soome ja Rootsi klientide materjalist ning disaini järgi kergeid rõivaid.

Kaks kolmandikku oma trikotaazhtoodetest Skandinaavias ning Saksamaal turustav KND Marat Grupi käive suurenes sellel aastal 10 protsendi võrra, rääkis KND Marat Grupi majandusdirektor Kuido Viik.

Eesti ja Euroopa Liidu vahelise vabakaubanduslepingu raames sõlmitud tekstiilileping ei sätesta Eestile mingeid kvoote. Ainuke piirang on ekspordi litsentsimise süsteem, mis tagab, et eksporditav toode on Eesti päritolu. Välisministeeriumi välismajanduspoliitika osakonna juhataja Alar Streimanni sõnul on Eesti üks väheseid riike väljaspool Euroopa Liitu, kellel on nii soodsad tekstiilitoodete eksporditingimused. Streimanni sõnul on näiteks Läti ja Leedu tekstiilitoodete kaubavahetus Euroopa Liidu maadega palju kitsendavam.

Kui näiteks Venemaale eksportimisel oleks maks 65% kauba hinnast, siis USA puhul on see 8,5% ja Euroopa Liidu puhul 0%, näitlikustas olukorda Kreenholmi peadirektor Meelis Virkebau.

Alar Streimanni teada ületavad juba praegu Eesti tekstiilitootjate tootmiskulud Aasia omad. Eestis kulub ühe T-särgi tootmiseks 100 krooni, Filipiinidel aga vaid 13 krooni, lausus ta.

Klementi kommertsdirektori Urmas Rohi sõnul on ainuke takistus praegu Klementi jaoks rõivaste turustamisel Euroopa Liidu maades kõrge müügihind. Efektiivsemalt tuleb tootma hakata, ütles Rohi.

Marati majandusdirektori Kuido Viigi sõnutsi on Maratil väga raske võistelda hiinlaste toodanguga. Skandinaavia turul läheb paremini, mida lõuna poole Euroopas, seda tihedamaks konkurents läheb, rääkis Viik.

Eesti tekstiilitootjad näevad praegu oma eelisena, et suudavad paremini tähtaegadest kinni pidada ja transpordikulud Skandinaaviasse on väiksemad kui Aasiast.