Eesti kroon kasvatab usaldusväärsust

Artikkel

- Uudised
- 21. oktoober 1996 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti kroon kasvatab usaldusväärsust
«Väga paljud suuremad kliendid välismaalt on hakanud konkreetsemat huvi tundma Eesti krooni instrumentide vastu,» rääkis Tõnis Haavel Hansapanga kapitaliturgude osakonnast. «Kui varem jälgiti põhiliselt Saksa marka ja arvestati vaid marga ja krooni vahelist kurssi riskiga, et kroon devalveeritakse, siis nüüd on krooni isegi kergelt uskuma hakatud.»
Eesti Panga ekspresidendi Siim Kallase sõnul on krooni praegune mehhanism nii usaldusväärne, et pole ühtegi põhjust, miks peaks seda muutma. «Kui me otsustame loobuda mehhanismist selle nimel, et vältida kõikumisi koos margaga, siis me ei tarvitse saada seda majanduslikku edu, mida me mingitel kaalutlustel ette kujutame,» lausus Kallas.
Eesti valuutaseaduse järgi võiks kroon Saksa marga suhtes kõikuda ±3%. Seega, kui näiteks Eesti Pank krooni vabaks laseks, võib kroon Saksa marga suhtes just nii palju tõusta või langeda.
«On inimesi, kes arvavad, et juhul kui kroon vabaks lastakse, siis ei pruugigi ta nõrgeneda, vaid nõudlus krooni järele võib olla suurem,» kinnitas Tõnis Haavel. «See tähendab seda, et kroon võiks isegi marga suhtes vähemalt hetkeliselt hakata tugevnema. Näiteks Läti latiga on lubatud kõikumine ±1% ja selles vahemikus on latt olnud tugevamas ääres. Nõudlust on olnud seega lati järele.»
Eesti Panga president Vahur Kraft kinnitab, et Eesti rahapoliitikas lähiajal muudatusi plaanis ei ole. «Meil ei ole plaanis muuta vahetuskursi poliitikat, mis on vahend pikemas perspektiivis hinnastabiilsuse saavutamiseks,» kinnitas Kraft. «Meie valitud vahend -- fikseeritud kurss krooni ja marga vahel annab meie arust väga selge vahendi ja hea võimaluse rahapoliitika pikemaajalist perspektiivi -- hinna stabiilsust -- kõige paremini saavutada.»
Euroopa ühtse rahasüsteemi loomine ja euroraha käibeletulek, millega liitub tõenäoliselt ka Saksa mark, tähendaks Eestile vajadust teha muutusi ka oma rahasüsteemis.
«Me võime ju alati oma raha euroga siis siduda, kui leiame, et see on kõva süsteem,» rääkis Siim Kallas. «Eks meil on aega mõelda.»
Euro-rahasüsteemi loomisel näeb Kallas siiski palju vastuolusid ja probleeme, mistõttu pole ka sada protsenti kindel, et krooni peaks euroga siduma.
«Kui see näiteks kehtestatakse kunstlikult ja toetudes vaid teatud poliitilisele mehhanismile, siis ma ennustan, et rahanduslikult lähevad asjad väga keeruliseks,» lisas Kallas.
Kas euro tuleb 1998. aastal käibele või mitte, selgub 1997. aasta lõpuks, mil valmivad euro sisseseadmise tehnilised tingimused.
«Enne kui need kaks tärminit käes ei ole, ei ole ka meil mingeid mõtteid Saksa marga osas mingeid muutusi teha,» lausus Kraft.
Hetkel kuum