Vähi-Kallase vastasseis kestab

Tiit Vähi: Kõigepealt peame analüüsima kujunenud situatsiooni. Pärast seda tulevad otsused. Kohalike valimiste eelsel nädalal kogunenust tuleb nüüd suud puhtaks rääkida. Ei saa korraga olla valitsuses minister ja samas ihaldada peaministri tooli. Peaministri tooli võib ta (Siim Kallas -- ÄP) ihaldada öösel kodus unenägudes, aga mitte avalikult. Kui ta tahab seda siiski teha, peab ta valima opositsiooni ja võitlema selle tooli pärast opositsionäärina.

Koonderakond (KOE) ei aja ei pankade ega kellegi teise lobby poolt kinnimakstud poliitikat. Väga palju on räägitud KOE ja minu huvist suurerastamisel. Minu huvi on viia see läbi võimalikult kasulikult Eesti riigile. Ma tahan välistada, et suurettevõtete erastamine toimub tagatubade mängudes erakondade või mõnede poliitikute isikliku kasu saamise eesmärgil.

Mis puutub KOE võimalikesse partneritesse, siis me oleme avatud kõigile ega ütle ei ka Savisaarele.

Siim Kallas: See leppimine ei ole lihtne. On tõsi, et samad pangad toetavad mõlemaid, aga suurerastamisel ei ole meil küll mingeid oma huve. Koostöö Savisaarega on üsna vähetõenäoline.

Tiit Vähi: Eesti poliitika ega poliitilised eesmärgid ei lõpe 7. novembril. Sel kuupäeval lõpeb tõesti Eesti eesistuja roll Euroopa nõukogus. Otsene vastus Äripäeva küsimusele oleks: seda, mida me teeme kolme nädala pärast, ütleme siis, kui kolm nädalat on möödas. Selle riigikogu koosseisu juures on võimalikud mitmesugused koalitsioonid. Kolme nädala jooksul juhtub väga palju ja ma ei hakka tegema ennustusi.

Siim Kallas: Meilt initsiatiivi, et valitsusest lahkuda, ei tule, aga kõik on võimalik. Kui meie enam kokku ei lepi, siis jätkab peaaegu vähemusvalitsus -- KMÜ, pluss näiteks arengupartei. Siis on neil koos 49 kohta ja võimuküsimustes hääletamiseks on see täiesti piisav.

Tiit Vähi: Peaministri ja välisministri tööjaotus tuleneb sellelt pinnalt, et üks on peaminister ja teine on välisminister. Mingisuguseid tagatoa kokkuleppeid, et ühte valitsuse poolt või tegevusvaldkonda juhib välisminister Kallas ja teist poolt peaminister Vähi ei ole olnud ega saa kunagi olema.

Võimalik on ainult selline tööjaotus, kus peaminister juhib kogu valitsuse tööd, vastutab kogu valitsuse tegevuse eest ja iga minister, kaasa arvatud ka Kallas, vastutab oma valdkonna eest. Leian, et mõlemad avaldused, nii Vahur Krafti kui ka Sirje Endre oma, väärivad tõsist tähelepanu.

Siim Kallas: Minul ei ole mingisugust pistmist Vahur Krafti avaldustega. Olen kuulnud isegi versiooni, et ma olen käinud Eesti Pangas Vahur Krafti juures ja pärast seda oli ilmunud see artikkel. See on täielik väljamõeldis. Eesti Pank teeb oma avaldused ise. Selline seostamine on täielik jama.

Tööjaotus on selge rollidega, mida igaüks etendab. Mina ei ole roninud peaministri kohale. Tema on võtnud küll seisukohti minu rolli puutuvas. Mina ei ole öelnud, et ma tahan saada peaministriks, seda ütles ühes intervjuus Valve Kirsipuu ja Vähi kasutas selle minu vastu ära. Kirsipuu ütles vaid seda, et peaministritool on loomulikult reformierakonna taotlus. Ütlen, et peaministriks saamine ei ole minu eesmärk. Õigemini, see on küll eesmärk, aga ma ei näe seda varianti selle riigikogu koosseisu juures ja seepärast ma ei tõmble ega organiseeri midagi. Vähi süüdistus on tuulest välja tõmmatud.

Tiit Vähi: Ma olen rääkinud Kraftiga ja ta ütles, et ajakirjanikud tõlgendasid teda üsnagi vabalt. Eesti majanduspoliitika on olnud edukas ja mul on hea meel, et seda seostatakse peaminister Tiit Vähi nimega.

Me võime tuua siia IMFi, maailmapanga, viimasena Deutsche Banki või siis Eesti Panga nõukogu, kes korrigeeris Krafti avaldust. Minu valitsuse majanduspoliitikat peavad edukaks ka sellised majanduseksperdid nagu Ardo Hansson ja Rudolf Jalakas.

Ma esitasin oma majanduspoliitika 10 käsku ja ma pean neid majanduspoliitika prioriteetideks, kui me tahame saavutada veel paremaid tulemusi. Minu arvates on vaja kõik need 10 käsku täita.

Siim Kallas: Majanduspoliitikat on loomulikult võimalik ja vajalik täiustada. Mida majanduspoliitikas paremini teha, seda kahe lausega ära ei ütle. Peaminister on avaldanud oma 10 käsku, mis on paljuski olnud reformierakonna teesid pikka aega. Iseküsimus on see, kui peaminister kuulutab, et ta on nüüd tasulise hariduse poolt, mida ta varem kindlasti ei olnud. Tegelikult on tegemist skemaatilise tekstiga, kus on äärmiselt palju vastuolusid. Rohkem ma seda küsimust praegu ei kommenteeriks.

Tiit Vähi: Turgude seisukohalt on Eesti praegu suhteliselt raskes seisus nii idas kui ka läänes. Mõlemal pool tehakse meie kaupadele tõsiseid takistusi kõrgete tollitariifidega. Venemaal on neid nimetatud isegi kaubavahetuse blokeerimise tariifideks. Olukord pole palju parem ka lääne suunal. Meie põllumajandustoodetele on tariifid ka seal üpriski kõrged. Euroopa Liidu antud kartulikvoodi Eestile täidavad kolm-neli talumeest. Me ei ole saavutanud ka läänes turgude avamisel soovitud tulemust.

See on valitsuse ülesanne, kuid välisministeerium ja saatkonnad peaks olema siin eesliinil, kaasates ka majandus- ja põllumajandusministeeriumi. Turgude avamine on nii majanduspoliitiline kui ka välispoliitiline prioriteet.

Piirilepe on kindlasti üheks eelduseks, mis aitaks suhteid Venemaaga normaliseerida. Loodan, et sõlmime selle leppe veel tänavu. Tartu rahulepingust Eesti loobuda ei kavatse.

Siim Kallas: Alguses olin ma selles valdkonnas üsnagi kobav. Ülejäänud aja olen ma kaitsnud Eesti riigi huve välisministrina päris hästi. Ma ei arva, et ma oleks välisministrina läbi kukkunud ja on illusioon, et väga palju on võimalik teisiti teha. Asjad on demokraatlikes riikides nihutatavad liivatera haaval.

Kartulikvoodiga on lugu selline, et mitte mina ei otsusta seda, vaid mitmed riigid on Euroopas selle vastu, et kvooti suurendada. Euroopa assotsiatsioonileping on Eesti jaoks võrreldes paljude teiste riikidega väga hea ja kui see ratifitseeritakse, siis on võimalik saavutada palju. Praeguses olukorras on saavutatud maksimum.

Eesti-Ukraina vabakaubandusleppe seab Vähi oma teeneks, kuid naljakas on see, et tal ei ole Ukrainaga vähimatki pistmist. See lepe oli valmis Andres Tarandi ajal. Vähi kirjutas ainult alla. Minu visiidi ajal Kiievisse õnnestus saavutada Ukraina parlamendis leppe ratifitseerimine suurte raskustega. Vähil ei olnud sellega küll vähimatki pistmist.

Mis puutub vabakaubanduslepingutesse Leedu ja Lätiga, siis otsustas murrang Lätis. Vähi teenest on siin natuke palju rääkida.

Piirilepingust Venemaaga on veel vara rääkida. Kõnelused jätkuvad ja varem ei olnud see võimalik juba tehniliselt, sest piir polnud kaardile märgitud. Lähiajal selgub, kas me midagi saavutame või mitte.

Mis puudutab idaturu avamist, siis Vähi vahetas kirju Venemaa peaministri Viktor Tshernomõrdiniga. Tshernomõrdini vastustes on selgelt kirjas eeltingimused, mille korral me saaksime edasi minna. Vene peaministri arvamuse kohaselt seisab asi põhiliselt väidetavate inimõiguste rikkumiste taga Eestimaa venelaste suhtes. 30 missiooni kogu maailmast on leidnud, et nende inimõigusi siin ei rikuta.

Tänasel hetkel ei ole mul volitusi käituda Tartu rahulepingu suhtes läbirääkimistel teisiti, kui ma käitun. Kui tuleb kohtumine Venemaa välisministri Jevgeni Primakoviga, siis selgub, millised on võimalused Eesti-Vene suhetes. Kohtumine on õhus.

Tiit Vähi: Eestis otsustab peaministri ja valitsuse vahetuse riigikogu. Ma ei tunne end riigikogu toetuseta. Või siis rahva toetuseta, sest hiljutisel Saar Polli küsitlusel said nii peaminister kui ka valitsus 46% kogu elanikkonna ja 51% Eesti kodanike toetuse.

Siim Kallas: Mina ei pretendeeri peaministri kohale. Me rääkisime täna ja ma kinnitasin seda ka temale. On kaks varianti, kas toimub olukordade selginemine koalitsioonis ja on võimalik mingites asjades kokku leppida, et edasine mäng täpsustub Vähi juhtimisel ja meie osavõtul. Või on võimalik teine variant, et jätkab üks teine koalitsioon, aga ka Vähi juhtimisel. Seda, et uus koalitsioon võiks jätkata minu juhtimisel, pean ma vähetõenäoliseks. Mind ei huvita see koht, kui ma ei saa pärast väga selgelt öelda, mis ma olen seal ära teinud. Ma ei ole huvitatud sellest kohast, kui ma olen käsist-jalust seotud.

Tiit Vähi: Me kohtume silmast silma täna (eile -- ÄP) ja arutame kujunenud situatsiooni nii kohalike omavalitsuste kui ka riigi tasandil. Arutame koostööd nii koalitsioonis kui ka võimalikus opositsioonis olekut. Siim Kallasele heidan ma ette ebatäpset rollitunnetust, kuivõrd minister peab olema lojaalne valitsusele. Kui tahad saada peaministriks, pead sellele positsioonile avalikult üle minema, minnes opositsiooni. Enda suurimaks puuduseks pean ma seda, et ma võib-olla liialt vähe arvestan teiste arvamust.

Siim Kallas: Me kohtusime silmast silma täna (eile -- ÄP) ja kahjuks mitte tülinädalal. Kui mind sõimatakse ja kritiseeritakse teravalt lehes ja pärast tahetakse suhteid klaarida, siis pidanuks initsiatiiv lähtuma Vähilt. Mina ootan, millised on järgmised ettepanekud ja sammud. Täna leppisime kokku, et jätkame mõttevahetust.

Minu suurimaks puuduseks on liigne äkilisus. Vähi suurimaks puuduseks pean seda, et ta kuulab ja arvestab teisi vähe.