Eesti muusikud jäävad koju

«Juttude järgi pidavat Kaljuste muusikagrupp tegema praegu lääne jaoks esimest Eesti artisti,» räägib Rätsep. Tema arvates on kõige potentsiaalsem läände mineja Maarja-Liis Ilus.

ASi O. K. Records tegevdirektor Urmas Kolsar leiab, et läänes võib läbi lüüa kes tahes. «Kõik sõltub tööst, mida muusikuga tehakse,» lisab ta.

Ansambli Mr Lawrence solisti Mihkel Raua sõnul on välistatud, et keegi Eesti artistidest võiks superstaariks saada. Esinejaid, kes võiksid läänes tööd leida ja plaate välja anda, on Raua sõnul aga mitmeid. «Paraku eestlased neid eriti ei armasta,» lausub ta.

Maarja-Liis Ilusa võimalustesse läänes suhtub Raud skeptiliselt. «Läänes on temataolisi esinejaid kohutavalt palju,» selgitab ta. «Ma ei näe põhjust, miks peaks mingi plaadifirma investeerima miljoneid dollareid tüdrukusse, kes tuleb «metsikust idast».»

«Oma kogemuste põhjal võin öelda, et tõenäolisem on võita Soomes loterii peavõit kui läänes läbi lüüa,» lisab Raud.

Tema sõnul ei saa Eesti muusikaturgu ei äriliselt ega muusikaliselt võrrelda mõne lääne muusikamaaga. «Meie muusikatöösturite käes oleva raha hulk on tühine ja minu arvates on välistatud, et siin kunagi suuremad summad võiksid liikuma hakata,» on Raud veendunud.

Eesti muusikute võimalused idas läbi lüüa on Raua arvates samuti kaheldavad. «Venemaa shõubisness on kellegi väga võimsa kontrolli all,» räägib ta. «Selleks, et seal ilma teha, peab raha olema vähemalt samapalju kui Ameerikas kuulsust otsides.»

Venemaal tuntuse saavutamise eelduseks on Raua väitel esinemine keskses telekanalis. On üsna tõenäoline, et pärast seda, kui artist on mingite nippide ja suure rahaga ostnud teleaja oma muusikavideole, võib ta järgmised paar aastat rahulikult oma tegemiste kallal nokitseda, teab Raud.

«Venelasel on omamoodi psühholoogia,» räägib IS Music Groupi juht Lauri Laubre. «Mis on ikka korra pildikastist läbi käinud, see on järelikult hea.»

Laubre jagab Mihkel Raua arvamust, et Venemaale pääseda on sama raske kui jõuda Lääne-Euroopasse. «Venemaal on meeletu konkurents, seal on ülihäid tegijaid hästi palju,» lisab Laubre.

Laubre arvates pole Eestis puudu headest ja andekatest esinejatest, vaid professionaalsetest produtsentidest. «Alustuseks peaks läänest sisse ostma paar tõeliselt head produtsenti, alles siis saaks hakata mõnda kohalikku staarikest upitama,» pakub ta.

«Mina ei usu selliseid väiteid, nagu teeks Kaljuste muusikagrupp mingit staari, sest Eestis pole inimest, kes oskaks lääne tasemel promotööd teha,» on Laubre kindel.

Lisaks häälele ja välimusele on muusikule väga olulised ka töötingimused. Laubre sõnul algab staari «tegemine» mitte hääle otsimisest, vaid tingimuste loomisest ja tasemel stuudiost.

«Stuudio pole lihtsalt ruum, kus lindistatakse lugusid, vaid terve laboratoorium, loomingukeskkond,» räägib Laubre.

«Korralikus stuudios peaksid artistile olema tagatud kõik võimalused edukaks loometööks ja sellepärast ei peaks stuudio asuma kusagil keldris või vannitoas,» põhjendab ta.

Laubre ei eita samas, et kui on olemas hääl ja välimus, võib kõik muu artistile külge pookida. «Millegi püsivama loomine eeldab ikkagi tingimusi ja pikaajalist tööd,» kordab ta.

Laubre iseloomustab Eesti muusika taset -- pärast 5--6 aasta tagust seisakut pääses valla täielik kohaliku muusika buum. Toimunud plahvatuse tulemusena ujusid tema sõnul välja tänased tipud ja sinna kõrvale tekkisid ka nn teisejärgulised esinejad. Praeguseks on teisejärgulised tegijad veelgi hallimaks muutunud, räägib Laubre.

Üksikud nimed Eestis suudavad teha tantsumuusikat selliselt, et seda saaks diskosaalis kõrvuti lääne lugudega mängida, leiab Laubre. «Samas võib viletsasti tehtud lugu lausa müstiliselt hästi rahvale peale minna,» lisab ta.

Auris Rätsepa sõnul on võimatu ette ära öelda, milline lugu hakkab hästi müüma, milline mitte. «Mõni bänd võib professionaalide arvates olla täielik jama, kuid ta müüb,» räägib Rätsep. «Järelikult seisnebki nende edu saladus kehvuses ja küündimatuses,» lisab ta.

Rätsepa sõnul sõltub ansambli või mingi kindla muusikapala edu sellest, kuidas seda rahvale pakutakse.

Kaup tuleb nii ilusasti pakkida ja esitada, et inimesel tekib vastupandamatu vajadus seda osta, leiab ta. «Müümise märksõnad on pakend ja asja vormistamine,» seletab Rätsep.

Kuigi iga aasta antakse Eestis järjest rohkem CD-plaate välja tekib juurde uusi ansambleid, on kohalik popmuusikamaailm suhteliselt omapäratu ja igav.