Uudised
22. oktoober 1996 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Sparbanken huvitub Hoiupangast

«Me pole otsust veel teinud, kuid vaatame kõiki panku Põhjamaades ja praegu uurime Balti turgu,» selgitas Einar Fryden. Eestisse tuleb Håkan Källåker, kes juhib Sparbankeni korporatiivpangandusega tegelevat tütarpanka Swedbank.

Hansapanga nõukogu esimees Hannes Tamjärv ütles, et kui Swedbank Hoiupanga aktsiate vastu huvi tunneb, on see Eesti pangandusele soodus. Tamjärv on ajakirjandusele korduvalt kinnitanud, et Hansapank ei vaatle Hoiupanka enam mitte strateegilise-, vaid finantsinvesteeringuna. Finantsinvesteeringuna käsitletakse neid investeeringuid, mida vastupidi strateegilisele investeeringule võib pank sobival momendil maha müüa.

Hansapanga juhatuse aseesimehe Rain Lõhmuse sõnul on Hansapank huvitatud osaluse müügist Hoiupangas. «Tõenäolisi ostjaid on aga rohkem kui üks,» märkis Lõhmus.

Praeguse turuhinna juures saaks Hansapank kõigi talle kuuluvate Hoiupanga aktsiate müügist 113,1 miljonit krooni. Samas kestab Hoiupanga aktsiate emissioon, mille käigus on Hansapangal õigus kuni 30. oktoobrini märkida uusi aktsiaid.

Hoiupanga aktsionärid saavad emissiooni käigus osta panga aktsiad 33,5 krooniga. Emissiooniga laiendatakse Hoiupanga aktsiakapitali seniselt 133 miljonilt kroonilt 165 miljonile kroonile. Ühtekokku emiteerib Hoiupank täiendavalt 3,2 miljonit uut aktsiat.

Äripäeva andmeil müüb Hansapank oma eelisostuõiguse edasi, analoogselt Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangaga (EBRD) ning mõlemad kasutavad selleks investeerimispanga Nomura International abi.

Kogu Hansapanga omanduses oleva aktsiapaki turuhind on pärast Hoiupanga aktsiakapitali laiendamist 140,3 miljonit krooni, mille eest on Hansapank (koos praegu veel toimumata aktsiakapitali laiendamisega) maksnud 50,6 miljonit krooni.

Kui Hansapank müüb maha kogu talle pärast emissiooni kuuluva osaluse Hoiupangas turuhinnaga, teenib ta 89,7 miljonit krooni kasumit.

Hansapanga bilansis kajastuvad varem ostetud Hoiupanga aktsiad nominaalhinnaga. Aktsiate müügist saadav raha läheb erakorralise tuluna kasumisse.

Erakorralisest kasumist tuleb maha lahutada konsolideeritud kasumi vähenemine, mis jääb 14,7 miljoni krooni võrra väiksemaks. Hoiupanga prognoositud 70 miljoni krooni suurusest selle aasta kasumist läheb 21,05% Hansapanga konsolideeritud kasumiks.

Hansapanga üheksa kuu puhaskasum oli 128,2 mln krooni. Analüütikute hinnangul on Hansapanga 230 mln kroonine aastakasumi prognoos liiga optimistlik.

Hoiupanga aktsiate müük võimaldab Hansapangal näidata vähemalt prognoositud aastakasumit.

Rain Lõhmus märkis, et aktsiate müük ei ole kindlasti seotud Hansapanga sooviga täita oma kasumiprognoosi. «Kui Hansapank müüks osaluse Hoiupangas, oleks see erakorraline tulu, mida ükski korralik analüütik regulaarseks sissetulekuks ei pea,» lisas ta.

Hoiupanga aktsiakapitali on Hansapank paigutanud varem raha kolm korda. Esimesel juhul, 1993. aasta kevadel, 7 miljonit krooni, mil Hansapank sai enda valdusse kolmandiku Hoiupanga aktsiapakist.

1994. aastal paigutas Hansapank Hoiupanga aktsiakapitali täiendavat raha veel kaks korda, kokku 28 miljoni krooni ulatuses. Kõik kolm korda osteti Hoiupanga aktsiaid 10kroonise nominaalhinnaga.

Einar Frydeni sõnul omab Sparbanken ka Soome omakapitali järgi suuruselt viienda panga, Aktia Panga aktsiakapitalist 25%. Aktia Pank on Soome ühinenud hoiupankade keskpank.

Sparbankeni huvi Eesti Hoiupanga vastu võib põhjendada sellega, et Rootsi pankade aktsiatesse pole raha paigutamine nii perspektiivikas kui näiteks Balti riikide pangandusse, kus aktsiate hinna kasvupotentsiaal on suurem. Rootsis on pankade aktsiad oluliselt madalamalt hinnatud kui ettevõtete aktsiad.

Rootsi pangandussektori aktsiate madalseis on tingitud 1989--1994 Rootsit raputanud pangakriisist, mille tulemusena pani Rootsi riik kriisiolukorrast väljumiseks pangandusse 75 miljardit Rootsi krooni (139,4 mld Eesti krooni), mis oli 5 protsenti Rootsi viie aasta rahvuslikust kogutoodangust.