23. oktoober 1996 kell 22:00

Informatsiooni avalikustamise kohustusest

Börsi käivitamise üks eesmärk oli suurendada informatsiooni kättesaadavust. Loodud on ühtne informatsiooni avalikustamise süsteem, mis protseduuriliselt tähendab ettevõtte edastatud informatsiooni levitamist börsisüsteemi kaudu. Sellega tagatakse informatsiooni jõudmine esimesena ning üheaegselt nendeni, kes otseselt kujundavad aktsia hinda turul.

Börsil noteeritud ettevõtete avaldamisele kuuluva informatsiooni sisu käsitleb börsi reglement, mis on avalikkusele kättesaadav Interneti kaudu (www.depo.ee/tse).

Et tagada reglemendi sätetest kinnipidamine, on börs sõlminud lepingud noteeritud ettevõtetega. Lepingus ja reglemendis on sätestatud ka sanktsioonid, mida börsil on õigus rakendada ettevõtete suhtes, kes hoiavad kohustustest kõrvale.

Börs lähtus reglemendis sätestatud informatsiooni avalikustamise nõuetes eelkõige väärtpaberituru huvidest, hoidudes samas ülereguleerimisest, mis viiks olukorda, kus noteerimisega kaasnevad kohustused oleks ettevõtetele vastuvõetamatud ning seetõttu otsustataks jääda börsivälisele turule. Sarnaselt Euroopas kehtivate normidega sätestab Tallinna väärtpaberibörsi reglement finantsaruannete esitamise kohustuse kaks korda aastas.

Kiiresti arenevas majanduskeskkonnas oleks investorite huvides sagedasem aruandlus ning seetõttu pean börsi seisukohast optimaalseks kvartaalset aruandlust. Seni oleme ettevõtetel soovitanud anda kvartaalset informatsiooni ning börsil noteeritud ettevõtted on seda ka teinud.

Nõue avaldada finantstulemused iga kuu oleks ilmne ülepingutamine ja küsitava väärtusega. Lühiajaliste kõikumiste võimendamine ettevõtete majandustulemustes suurendaks aktsia hinna volatiilsust, kahjustades eelkõige väikeinvestori huve. Lisaks oleks probleemiks ka ebatäpsused esitatavates andmetes. Poolas, kus taoline nõue on kehtestatud, on ettevõtted sunnitud pidevalt tagantjärele juba avaldatud majandustulemusi muutma.

Enamik väärtpaberiturul kaubeldavatest tööstusettevõtetest on otsustanud seni oma aktsiaid börsil mitte noteerida ning jääda vabaturule, mis jääb börsi regulatsioonist välja.

Vabaturul kaubeldavad ettevõtted ei ole seotud informatsiooni avalikustamise kohustusega, sest nad ei ole reglemendi järgi noteeritud. Börs ei ole vabaturu ettevõtetega lepinguid sõlminud, takistuseks on eelkõige olnud börsi kehtestatud informatsiooni avalikustamise nõue. Eestis seadusandluse puudulikkuse tõttu tekkinud olukord, kus ettevõte, kellel on sadu väikeinvestoreid, teeb endale ise reegleid selle kohta, millist informatsiooni ta avaldab, oleks arenenud väärtpaberiturgudel täiesti vastuvõetamatu.

Tänaseks on küll enamik vabaturu ettevõtetest teatanud börsile oma kavatsusest edastada edaspidi majandustulemused läbi börsisüsteemi. Kas nad on aga samamoodi valmis avalikustama ka informatsiooni, mis oleks aktsia hinnale negatiivse mõjuga, on vähem tõenäoline.

Vabaturu ettevõtete mõjutamise vahendiks börsil on nende väljaarvamine vabaturult. Sellega aga kahjustaksime eelkõige investorite huvisid, kellele vabaturu loomisega on antud võimalus saada reaalajas informatsiooni tehingute hinna kohta. Börsi seisukohast on vabaturg üleminekuetapp. Ning kui ka järgmisel aastal on näha, et mõne ettevõtte informatsiooni avalikustamise poliitika ei sobi väärtpaberituru põhimõtetega, siis oleks ehk kõikide huvides nende aktsiatega börsil kauplemine lõpetada.

Vabaturg on praegu Tallinna väärtpaberibörsi aktiivseim osa. Enamasti on vabaturule tulekuga tõusnud nii aktsia hind kui ka käive, vaatamata informatsiooni puudulikkusele. Börs saab vabaturul vähe teha. Eelkõige tuleb seadusandlust täiendada, et kehtestada sarnased avalikustamise nõuded nii börsil noteeritud kui ka noteerimata ettevõtetele.

Hetkel kuum