Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kampaaniamiljardid
Teine 800 miljonit lähevad parteidele maksma samal ajal toimuvad Ameerika kongressi valimised. Kokku nõuavad lähenevad valimised seega 1,6 mld dollarit.
Ülevaatliku käsitluse aasta valimisvõitlusest toob ära Wall Street Journal. Sugugi mitte üllatuslikult on parteide kampaaniate peamised finantseerijad ettevõtted ja jõukad eraisikud.
Parteide rahaline toetamine on väga täpselt reglementeeritud, kuid seaduses on hulgaliselt lünki, mida kasutavad osavalt ära nii vabariiklased kui demokraadid.
Majandusvaldkondadest toetab presidendivalimisi suurimate summadega Wall Street, pangad ja investeerimisfirmad on eraldanud 60 mln dollarit, millest 2/3 on läinud vabariiklastele.
Ametiorganisatsioonid toetavad valimisi ligikaudu 26 mln dollariga. Lisaks kulutatakse täiendavad 35 mln dollarit kuulutuste ja reklaami finantseerimiseks, millest lõviosa toetab demokraate.
Suurim üksiktoetaja on Philip Morris, mis oma 2,7 mln dollariga toetab eelkõige vabariiklasi. Teisel kohal on AT&T, mis on 2,1 miljonit dollarit jaotanud pisut võrdsemalt.
Neile järgnevad neli ametiorganisatsiooni, mis toetavad valimisi keskmiselt 7,8 miljoni dollariga.
Organisatsioonidest on esikohal advokaatide ühing 2,1 mln dollariga, mis teeb panuse demokraatidele. DI