Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Hansagrupp selgineb
Möödunud nädalal plahvatas juba teine uudispomm Eesti panganduses sel aastal. Kui mõni aeg tagasi üllatas Hoiupank, kes keskpanga vennalikul toetusel ühendas endaga Tööstuspanga, siis nüüd käis uudistrumbi välja Hansapank.
Panga juhatuse aseesimees Rain Lõhmus, sellesuvise Hansapanga Lätisse mineku initsiaator kinnitas Äripäevale, et Hansapangal on plaanis müüa oma omanduses olevad Hoiupanga aktsiad. Sealhulgas ka need, mis kavatsetakse koguda veel käimasolevast Hoiupanga aktsiaemissioonist.
Hansapanga otsus viib lõpule kolm aastat tagasi alanud suurejoonelise saneerimisprotsessi. 1993. aasta pangakriiside ärevuses niheleval kevadel tegi tollane Eesti Panga president Siim Kallas Olari Taalile ülesandeks asuda Hoiupanka juhtima. Taal tuli talle pandud ülesandega kenasti toime. Abimeheks nõukogude-aegsete hoiukassade pangaks tegemisel sai Taal Hansapanga. Viimasele müüs Eesti Pank kolmandiku enda käes olnud Hoiupanga aktsiatest.
Kolm aastat hiljem on mesinädalad läbi ja argine võistlus pangandusturul ei lase ennast enam looritada juttudega ühistest huvidest ja koos alustatud ärist. Mis sellest, et Taal on ka Hansapanga aktsionär ja üks selle asutajaid. Tema juhitav pank tungib üha jõulisemalt Hansapanga valitseda olevatesse panganduselu sfääridesse.
Kuid mis on saanud Hansagrupist? Ta ei ole siiski Hansapanga ja Hoiupanga teede hargnemisega kuhugi kadunud. Jätkab uuel kujul ning võistleb teiste pangandusjõududega.